Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil
• Platoni “Kratyloses” on mainitud sõnade laenamise võimalust. • Keelt (logos) peeti selleks, mis eristab inimest loomast Platon (surn 349 eKr) • Vana-Kreekas oli palju filosoofilisi arutlusi selle üle, kust maailm on pärit ja mis on kõige olulisemad inimesest kõrgemal olevad mõjutajad. • Esimene meieni säilinud spetsiifiliselt keelt puudutav arutlus on Platonil (surn 349 eKr), eelkõige dialoogis Kratylos (Kratulos, Cratylos) • “Kratylose” põhiküsimus: kas keel põhineb physis (phusis)-el või nomos-el? • Juba varasemas traditsioonis physis – (inim)loomus, nomos – ühiskonna reeglid. Arutlus käis eelkõige selle üle, kas inimloomus on olemuselt halb ja selle taltsutamiseks on vaja seadusi, või on seadused tegelikult inimloomuse loodud ja seega on inimene loomult hea. • Platonil keele kontekstis • nomos = konventsionaalsus, “kunstlik” reeglipärasus
siinsega üsna otseses vastuolus – keele olemasolu on väljas- pool kahtlust ja tegeldakse sõnade väidetavate tähenduste uurimise ja sõnastikes esitamisega (vt ka Humbley 1997). 9 Terminoloogiateooriatest 9.1 Klassikaline terminoloogiateooria Läänemaailma esimeseks terminoloogiateemaliseks tekstiks võib lu- geda Platoni teost „Cratylos” (Rey 1995: 11). Terminoloogiale kui distsipliinile tänapäevases mõttes pani möödunud sajandi keskmise kolmandiku jooksul aluse Austria insener Eugen Wüster. Tema töö lähtus praktilisest vajadusest üheselt mõistetava erialase suhtluse järele alguses saksa- (Austria, Saksamaa, Šveits) ja hiljem ka muukeelsete kogukondade vahel. Olles alguse saanud standardimise vajadusest, keskendub klassikaline terminoloogia just sellele praktilise tegevuse valdkonnale.
annaabi.ee 
