ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna. • Haudumine kestab 30 päeva. • Pojad on pesahoidjad. Kodukaku pojad • Kooruvad eri aegadel. • Väljuvad pesast pooleldi udusulgedes. • Lendama hakkavad 30-35 päevaselt. Kodukaku talvitumine • Talvitub enda tavalisel territooriumil, ei rända. • Kodukakk on paigalind Kasutatud materjal • Couzens, D. “Linnud”. Varrak 2005 • Kuresoo, R. jt. “Eesti elusloodus”. Varrak 2001 • Jonsson, L. “Euroopa linnud”. Eesti Etsüklopeediakirjastus 2008 • Ling, R. “Loomade elu. Linnud”. Valgus 1980 • www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=81 • http://www.eoy.ee/kodukakk/kodukakk/koduka kk
Arvukus. Eestis pesitseb 600-800 rohunepi paari, Euroopas pesitseb 0,9- 1,9 miljonit paari. Euroopas talvitub üle 310 tuhande linnu. Iseärasused. Julge lind, tõuseb lendu lähenejast vaid mõne meetri kauguselt kas hääletult või madala käheda „gääh“-häälitsuse saatel; lennutee üsna sirgjooneline ja lõpeb 20-40 m kaugusel äkilise mahapotsatusega (teistkordse ehmatamise puhul lendab kaugele). Kasutatud allikad. C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud“, D. Couzens, „Linnud“, E.Kumari, „Eesti lindude välimääraja“, L.Jonsson , „Euroopa Linnud“, http://www.birdlife.org/ http://blx1.bto.org/birdfacts/ Karina 7.klass
mandli vares, kolkvares, sinine vares, sinivares, roheline vares, linnukull, kesavares, vihmaharakas, laanelind. Koht ökosüsteemis Eredavärvilise sulestikuga pakub inimestele ilusat vaatepilti. Väikese arvukuse tõttu erilist tähtsust ökosüsteemis ei oma, vähesel määral hävitab kahjurputukaid. Kasutatud kirjandus L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud', Varrak 2005 D. Couzens ‘Linnud’ Varrak 2007 www.wikipedia.org http://www.eoy.ee/ Mati Kose artikkel „Siniraag“ „Eesti Loodus“ 07-08/2003
nõrgalt arenenud. Jalad enamikul pikad, tugevate varvastega, millest tagumine on tavaliselt väike ja asetseb teistest kõrgemal. Nokk enamikul lühikesevõitu ja tugev. Vastavalt tiibade ja jalgade ehitusele on kurelised halvad lendajad (välja arvatud kured), ei saa okstest hästi kinni hoida ja tegutsevad maapinnal. Pojad tavaliselt pesahülgajad. On levinud kosmopoliitselt. /äga paljud kureliste, liigid on hiljuti välja surnud, paljud on hävingu piiril. Teada on 12 sugukonda.( Couzens, 2005). Kureliste seltsi kuuluvad alljärgnevad linnud liigid: v Aramidae ruikkurglased v Cariamidae - serieemalased v Eurypygidae - päikesekurglased v Gruidae - kurglased v Heliornithidae - redulindlased v Mesitornithidae - roatelolased v Otidae (Otididae) - traplased v Psophiidae - trompetlindlased v Rallidae - ruiklased v Rhynochetidae - kagulased
Munad: 2-8 muna, koorumine eriaegadel. Haudumine: 21-35 päeva, üksnes emase poolt, keda isane toidab. Pojad: Pesahoidjad, vähe arenenud, udusulis. Poegade toit: Sama nagu vanalindudel; tuuakse nokas. Pesast lahkumine: Noored lahkuvad pesast mingil ajal 21 kuni 36 päeva vanusena, sagely hulk aega enne lennuvõimestumist. Lendama hakkavad umbes 28. ja umbes 90. elupäeva vahel, kuid pojad võivad jääda vanematest sõltuvateks mitu nädalat pärast sedagi.(Dominic Couzens, 2005) Kaklaste liigirikkusest Eestis Eestis on 12 erinevat kaklast ja nendeks on: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg-kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk Bubo bubo, Kivikakk Athene noctua, Kodukakk Strix aluco, Kõrvukräts Asio otus, Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbkakk Glaucidium passerinum, Värbräts Otus scops, Vöötkakk Surnia ulula. Habekakk: Peaaegu kassikaku suurune. Sulestiku põhivärvus tuhkhall
Huvitavaks teeb selle ka tuuletallaja eriline lendamisstiil. Usun, et aeg selle referaadi tegemiseks ei läinud kindlasti kaotsi ja töö käigus omandatud teadmised olid huvitavad ja võivad osutuda vajalikeks. Kasutatud kirjandus Internetilehed: http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuletallaja http://en.wikipedia.org/wiki/Common_Kestrel http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALTIN2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tuuletallaja_liisa.htm Raamatud: Couzens, D. Euroopa linnuliikide täielik käsiraamat Lundevall, C; Bergström, M. Põhjamaa linnud
annaabi.ee 
