" - ei pööra naabrite kuulujuttudele suuremat tähelepanu lk 17 - vastutulelik lubas ära viis Rieux`le ärakirjad oma töö tulemustest lk 32 - puudus usk tulevikku lk 59 ELAMINE: ,,Linnavalitsuse ametnikul oli kaks õige kesiselt sisustatud tuba. Seal oli vaid heledast puust raamaturiiul paari-kolme sõnastikuga ja must tahvel, millel võis veelgi lugeda pooleldi kustunud sõnu ,,õitsevad alleed." MIDA TEEB: -Helistab Rieux`ile ja kutsub Rieux` enda naabri (härra Cottardi) juurde kuna seal olevat midagi juhtunud. Lk 15 - Lubab arstile (Rieux`ile), et vaatab öösel härra Cottardi järele lk 17 - Annab politseile tunnistuse Cottard`i enesetapukatse kohta lk 26, 27 - Viib Rieux`le ärakirja oma tööde tulemustest lk 32 KUIDAS MUUTUB: -alguses rahulikum, end siiski kergelt paanikas lk 16 ,,Tal on juba parem," ütles Grand Rieux`d tervitades, ,,aga vahepeal arvasin juba, et ta heidab hinge." Grand pühkis näolt higi. -närviline ja väsinud lk 25
Kahjuks aga ei olnud katk karvavõrdki seotud jumalaga ning viis kaasa ka tema. Alati ei pruugi aga inimene ennast ise alateadlikult paremuse ja heaolu poole suunata, inimesest võib saada ka iseenda vang ning seda just eelpool mainitud omaenda halbadesse mõtetesse takerdumise tagajärjel. Kaudselt võivad isiksust sellise protsessi puhul mõjutada teda ümbritsev keskkond ja inimesed. Suurepärase näitena võib tuua raamatutegelase Cottardi, kellega lugeja tutvub peale tema ebaõnnestunud enesetapukatset. Cottardile meeldis katk, kuna ta oli hingel lasus mingisugune teadmata süü ning kuna katku ajal oli politsei ning teiste ametivõimude tegevus häiritud võis ta rahulikult, vahistamist kartmata hingata. Mida suurema hooga aga katk raugema hakkas, seda närvilisemaks läks taas Cottard, kuna lähemale tuli hetk, kus tema arust pidi taastuma ametivõimude töö sujuvus ning see tähendas talle teadagi mida – vabadusekaotust
Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haigeid abistama hakkata. kantseleiametnik Joseph Grand Härra Cottard/püüdis end üles puua lõppuks laseb end maha kirjanik Tarrou suri lõpuks katku Tulge sisse, poosin end üllesse. Rottide invasioon on lõppenud.
annaabi.ee 
