lehise-õõspuravik-Boletinus cavipes kuldpiimane riisikas - Lactarius chrysorrheus must hundiseenik-Boletopsis leucomelaena ripsriisikas- Lactarius mairei; mõru kivipuravik-Boletus radicans värviline lehtervahelik - Leucopaxillus compactus soo-maamuna -Bovista paludosa valge sirmik - Macrolepiota nympharum lilla kukeseen -Cantharellus melanoxeros luiteliudik - Peziza ammophila liiv-maakeel - Geoglossum arenarium; kroonliudik - Sacrosphaera coronaria purpur-maakeel - Geoglossum atropurpureum; kährikseen - Sparassis crispa ebe-limanutt - Hygrophorus chrysodon; sellerheinik - Tricholoma apium III kategooria seeneliigid III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. III kategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. III kategooria seeneliigid
mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK mentum - LÕUATS = protuberantia mentalis - LÕUATSIMÜGAR + 2 tuberculum mentale - VÄIKESEDLÕUATSIMÜGARIKUKESED mandibulae -ALALÕUAMULK spina mentalis - LÕUATSIOGAD linea mylohyoidea - alveoli dentales - dentes - HAMBAD molares, - praemolares, - canines, - incisives - suturae -ÕMBLUS sutura coronaria -PÄRGÕMBLUS sutura squamosa -SOOMUSÕMBLUS sutura sagitalis -NOOLÕMBLUS sutura lamboidea -LAMBDAÕMBLUS cavum cranii - calvaria - basis cranii - fossa cranii anterior, - media et posteror - foramen lacerum - foramen jugulare
limbus fossae ovalis, on tekkinud septum secundum'ist 10) parema koja osad 1. venoosurge (sinus venarum cavarum) 2. päriskoda 3. südamekõrv (auricula dextra) 11) millised veresooned avanevad peale õõnesveenide veel paremasse kotta? sinus coronarius (südame enda veenide kollektor) 12) millistest osadest areneb kodade vahesein septum primum’ist ja septum secundum’ist 13) nimetada südame arterid, kust kulgevad 1. a. coronaria sinistra - r. interventricularis anterior (sulcus interventricularis anterior’is) - r. circumflexus (sulcus coronarius’es) 2. a. coronaria dextra (sulcus coronarius’es, sulcus interventricularis posterior’is) 14) mitme kihiline on kodade müokard, vatsakeste müokard Kodade 2-kihiline, vatsakeste 3-kihiline 15) millisteist primaarse südametoru osades on tekkinud kojad (2) atrium commune, sinus venosus 16) mis moodustavad südame skeleti 1. annuli fibrosi 2
..ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. Lümfisüsteem on venoosse (nuzno bilo vibrat) Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega (vibrat I objasnit) Hingetoru ladina keeles ja kus asub- söögitoru ees, (TRACHEA)
hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra sirutajad extensores vasak rangluualune arter a. subclavia lähendajad adductores sinistra
Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra kinnitusots insertion õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus painutajad flexores vasak ühine unearter a. carotis communis sirutajad extensores sinistra lähendajad adductores vasak rangluualune arter a. subclavia eemaldajad abductores sinistra
HEMATUURIA- ehk VERIKUSESUS TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM). AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP KORONAARVERERINGE, mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA). VENA MEDIANA CUBITI, mis on ja kus asub- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!) LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!) OMAPÄRAKS ON SUUR KLAPPIDE ROHKUS JA LÜMFISÕLMEDE LEIDUMINE. 11 HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7.
valesse suunda. Vatsakeste veresoone klapide (aordi-ja pulmonaarklapp) hõlmad kinnituvad laia servaga veresoone seina kluge ning sarnanevad taskuga nn poolkuuklapp, mis väljavoolamisel surutakse vastu veresoone seinu. Kui veri hakkab voolama tagasi, surub klapi hõlmad lahti ja verevool tõkestub. Poolkuuklappe leidub veel veenides ja lümfiveresoontes. Südamelihast varustavad verega südame vasak ja parem pärgarter (arteria coronaria sinistra/dextra) algusega aorditüvest ja harunevad umber südame kodade-vatsakeste ja väikeste harudena südamelihasesse. Mõne haru umbumine tekitabsüdamelihaseinfarkti selle haru varustuspiirkonnas. Pärgarteritele vastavad pärgveenid, mis ühinevad koronaarsiinuseks (sinus coronaris) suubudes paremasse kotta. Umbes 40 % pärgarterite verest jõuab paremasse kottaeriliste väikeste veenide kaudu. Südame kokkutõmbumisest tekkib rõhu tõus seiskab
annaabi.ee 
