hulka.Kordofonid on muusikainstrumendid , kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Keeled Keeled on pingutatud puust kõlakorpuse sees olevale metallist raamile. Madalamad keeled on ühkordsed, keskmised kahe- ning ülemised kolmekordsed. Kolm ühele kõrgusele häälestatud keelt annavad haamrikese lüües ka kolmekordse helitugevuse ja kanduvuse. Haamrikesed on kaetud vildiga, et saada tumedam jamitte liiga terav kõla. Pedaalid Pedaale on kolme liiki: Una corda Tre corde Sostenuto-pedaal Una corda on klaveri vaskapoolne pedaal. See aitab muuta klaveri kõla ja mängida mahedamalt ja vaiksemalt. Sisuliselt tänedab see , et haamrike lööb näitkes kolme keele asemel ainult kahte või ühte. Tre corde on klaveri parempoolne pedaal. Sellele pedaalile vajutades tõuseb keelelt summutusmehhanism ning keeles helisevad kauem , ka pärast klahvide vabastamist.
Per risum multum poteris cognoscere stultum rohkest naerust tunned ära lolli Tempora mutantur et nos mutair in illis ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega Urbi et orbi linnale ja maailmale(kõigile) Omnia mea mecum porto kõike enda oma kannan endaga kaasas Gutta cavat lapidem (kestvalt langev) veetilk õõnestab kivi Mulier naine Quid tibi vis, mulier? mis sa tahad, naine? Vae, vae oh häda, oh häda Ah murieres, mulieres! ah naised, naised! Sursum corda ühendage südant Nil desperandum cras ingens iterabimus aequour! --- Ärge heitke meelt homme sõidame määratule merele! Patriae quis exul se quoque ipse fugit kes põgeneb kodumaalt, saab põgeneda ka iseenda eest Et cetera ja muud Quod erat dicendum mida tuli öelda Legere lugema Laudare kiitma Bibere jooma De nihilo nihil millestki (ei saa) midagi Varietas delectate vaheldus lõbustab Hic Rhodus, hic salta! siin on rhodos, siin hüppa!
Naris f sõõre Fames gen. Famis f nälg b) sõnad, mille gen.sing. lõpu ees on kaks või enam konsonanti, näit. Pars gen. Partis f osa Dens gen. Dentis m Cor gen. Cordis n Os gen. Ossis n luu Nad käänduvad üldiselt nagu vastavast soost konsonanttüvelised sõnad, kuid nende gen.pl. Iõpp on -i-um; i-tüveliste sõnade mõjul tuleb siin tüve ja käändelõpu vahele tüvelõppvokaal -i-. Kääne Ainsus Mitmus 3. käändkond Nom. Cor n Corda Kes? Mis? Naris f Nares Fames f Fames Dens m Dentes Gen. Cordis Cordium Kelle? Mille? Naris Narium Famis Famium Dentis Dentium Käändkond I II III Nom. sg. -a -us, -er, - -um, -on Gen. sg. -ae -i -is Nom. pl. -ae -i / -a -es / -a Gen. pl. -arum -orum -um
1.1. Tennisemängu sünd Tennist selle esialgsel kujul võib lugeda üheks kõige vanemaks mänguks, mida tunneb spordiajalugu. Mõnede allikate järgi sai tennis alguse Prantsusmaal 800 aastat tagasi, kuid teised allikad annavad alust arvata, et tennise alged ulatuvad tagasi juba Rooma aega, kus palli palja käega edasi-tagasi löödi. Pärandusena roomlastelt arenes mäng edasi Itaalias, kus tunti selle kahte varianti: ‘’Giuco di pallone’’ ehk pallimäng ja ‘’Giuco dela corda’’ ehk köiemäng. Itaaliast levis mäng edasi teistesse riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, kus algselt mängiti ‘’tennist’’ kloostrites, mis hiljem pälvis suurt populaarsust terves riigis. Umbes 13. sajandi paiku hakati mängu nimetama ‘’jeu de paume’’ ehk peopesa mäng. 14. sajandil võeti kasutusele erilised kindad ja veel umbes sajand hiljem löögivahendid, mida nimetati ‘’paume raquetiks’’ ehk peopesa reketiks. Need
vaenlase piinad ainult veel rängemaks. Nii näiteks oli verejanuline Sulla 26 vägagi kaastundlik hädade suhtes, mida ta ise polnud põhjustanud. Või meenutagem Aleksandrit Pheraist,27 kes ei julgenud minna ühegi tragöödia etendusele, kartes, et teda võidakse seal näha halamas koos Andromache ja Priamosega, 28 kuigi ta võis samal ajal täiesti tundetult kuulata nende loendamatute kodanike karjeid, kellel iga päev tema käsul kõri läbi lõigati. Mollissima corda Humano generi dare se natura fatetur, Quae lacrimas dedit.29 Mandeville aimas väga õigesti, et inimesed poleks kõigist oma moraaliprintsiipidest hoolimata kunagi olnud midagi muud kui koletised, kui loodus poleks andnud nende mõistusele abiks kaastunnet. Kuid ta ei mõistnud, et just sellest omadusest lähtuvad ka 24 Rousseau peab silmasBernard deMandeville'i (16701733)--hollandi päritolu inglise filosoofi, kes
annaabi.ee 
