Martino da Como Maestro Martino või Martino Como, oli Itaalia 15. sajandi kulinaaria ekspert, kes oli võrratu oma alal ja sel ajal. Teda võib lugeda Lääne esimeseks kuulsaks kokaks. Ta tegi oma karjääri Itaalias ja oli peakokk Roman Palazzo paavsti Patriarhaadis Aquilea Maestro Martino Tema eakaaslased aplodeerisid teda, teenides kokkade vürsti epitaafi. Tema raamatut Libro de Arte Coquinaria peetakse pöördepunktiks Itaalia gastronoomilise kirjanduse ja ajaloolise registrina üleminekut keskaja köögist renessansi kööki. Sünnikoht ja karjäär Maestro Martino sündis 1430. aastal Torres, Belnio Valley külas. Tema karjäär algas ilmselt Põhja-Itaalias, sest teda on nimetatud erinevalt nii Martino di Como-ks kui ka Martino Di Milanoks. 1460-ndatel rändas ta rooma et Ludovico Trevisan-ile kokata. Tunnustus
Antiquity The first known Italian food writer was a Greek Sicilian named Archestratus from Syracuse in the 4th century BCE. He wrote a poem that spoke of using "top quality and seasonal" ingredients. He said that flavors should not be masked by spices, herbs or other seasonings. He placed importance on simple preparation of fish. This style seemed to be forgotten during the 1st century CE when De re coquinaria was published with 470 recipes calling for heavy use of spices and herbs. The Romans employed Greek bakers to produce breads and imported cheeses from Sicily as the Sicilians had a reputation as the best cheese makers. The Romans reared goats for butchering, and grew artichokes and leeks. Middle Ages With culinary traditions from Rome and Athens, a cuisine developed in Sicily that some consider the first real Italian cuisine. Muslims invaded Sicily in the 9th century
d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1. saj. e. Kr. De architectura libri X: non enim architectus potest esse grammaticus Apicius 1. saj. p. Kr. De re coquinaria Aulus Caecilius 3.- 4. saj. p. Kr. Mulomedicina Chironis- veterinaaria käsiraamat f) Juriidilised dokumendid- germaani rahvaste dokumendikogud Lex salica 6. saj. Lex ripuaria 6. saj. frankide seadused Edictus Rothari 643- langobardide seadused Lex Romana visigothorum 5. 6. saj. läänegootide seadused Vulgaarladina keele kaudsed allikad- allikateks on erinevad romaani keeled auca (prov.), oca (it., hisp.), oie (pr.) < *auca < avica (avis) (anser:auca) vecchio (it
annaabi.ee 
