Mantegna teadis paljusid kohalike õpetlasi ning antikvariaate, kes olid selle tööga seotud. 1453. aastal abiellus Mantegna Nicolosia Belliniga, kelle vennad, Giovanni ja Gentile Bellini, olid sammuti kunstnikud. Mõlemad kunstnikud tegid töid, kus on näha Mantegna mõjutusi. Mantegna jäi Paduasse 1459. aastani, kui Ludovico Gonzaga veenis teda Mantovasse kolima. 4 1.2 ELU MANTOVAS Juba mõnda aega oli Ludovico II Conzaga ( Mantova markii ) üritanud Andrea Mantegnat Mantovasse meelitada. 1460. aastal astus lõpuks Mantegna õukonna kunstniku ametisse. Ligi kuus aastat elas ta koos oma perega Giotos, mis asub Mincio jõe kaldal, kuid alates 1466. aasta detsembrist kolis ta Mantovasse. Tema kokkuleppel Ludovico II Conzagaga sai ta esialgu 75 liiri kuus palka. Nii kõrget summat ei teeninud mitte ükski õukonna kunstnik sel ajastul. Ta oli nimelt ka esimene silmapaistev kunstnik, kelle elukohaks on olnud Mantova
Vanaaja ja keskaja muusika oli anonüümne. Renessansiajastul saav seostada teost ja autorit. Kujunesid välja heliloojate koolkonnad. Tuntumad olid: Madalmaade koolkond, Rooma koolkond, Veneetzia koolkond. Orlandus LassusOli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. 15321594. Lassuse sünnilinn Mons asub Hainaut' provintsis Prantsusmaa ja Belgia piirialadel. Juba 12.aastasena võeti ta Sitsiilia asekuninga Ferrante Conzaga teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse, Conzagade residentsi Montavasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks. Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helilooja,
sünd Medici perekonnale. Aina enam tagas klassikaline teema sobivat allegoorilist materjali kodanike tellimustele. Humanism mõjutas ka viisi, kuidas religioosseid motiive kujutati, nimelt Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalil. Ülejäänud motiivid hangiti kaasaegsest elust, mõnikord allegoorilise tähendusega, mõned aga vahetevahel pelgalt dekoratiivsed. Võidi kujutada konkreetsele perekonnale olulisi juhtumisi nagu Camera degli Sposi, mille Mantegna maalis Conzaga perekonnale Mantuas. Ühe rohkem maaliti natüürmorte ja dekoratiivseid stseene elust nagu Lorenzo Costa Kontsert umbes 1490. aastast. Tähtsaid sündmusi säilitati või mälestati maalides nagu Uccello San Romano lahing, samuti ka olulisi kohalikke religioosseid festivale. Ajalugu ja ajaloolisi tegelasi kujutati tihti sel moel, et nad peegeldasid nüüdseid sündmusi või nüüdisinimeste elusid. Kaasaegsete inimeste