Võim jäi esialgu siiski nõrgemaks ning võrreldes mandrieestlastega säilitasid saarlased mitmeid eesõigusi. Lisaks paljudele ülestõusudele puhkes ulatuslikem 1260. aastal. Ordu oli sunnitud oma linnuse ehitama Pöidesse ja piiskop omakorda Kuressaarde. 1343. a. toimus Jüriöö ülestõus, mille käigus hävitati Pöide ordulinnus. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist (conventus - kokkutulek), mis avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral. Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. XIV saj. lõpust kuni XV saj. alguseni rajati lisaks XIII saj. pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür
Saaremaale tulla ainult kord aastas). Hiljem eelistas suur osa piiskoppe just Kuressaare linnust oma alalise residentsina. Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna administratiivseks keskuseks, võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist (conventus - kokkutulek), mis avaldub hoone arhitektuuris ja pakkub kaitset ülestõusu või sõja korral. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, phjanurgas krguva vimsa seitsmekorruselise kaitsetorni Sturvolti krgus on 37 m. Ringmüüri peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik rajati tema praegusel kujul alles 1980. aastatel, lähtudes Hermann Seuberlichi 20. sajandil teostamata jäänud kavandeist. Samuti Seuberlichi kavandite järgi rajati 1980
Piiskopkonda kuulus ka suurem osa Saaremaast (osa kuulus Liivi ordule), mis säilitas algul laialdase autonoomia (piiskopi foogt võis Saaremaale tulla ainult kord aastas). Hiljem eelistas suur osa piiskoppe just Kuressaare linnust oma alalise residentsina.Esimene kirjalik teade Kuressaare piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast.Konvendihoone-tüüpi linnuse ülesanne on olla teatud piirkonna administratiivne keskus ning võimaldada küllalt arvuka inimrühma kooskäimist (conventus – kokkutulek), mis avaldub hoone arhitektuuris ja pakub kaitset ülestõusu või sõja korral.Seoses tulirelvade arenguga vajas ka Kuressaare linnus tugevdamist. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid
jääma, peatuma; viibima, asuma, püsima; contrversia, ae f vaidlus, tüli koosnema, seisnema cnbium, i n seaduslik abielu cnspectus, s m pilk, vaade; vaateväli conveni, vn, ventum, re kokku tulema, cnspici, spx, spectum, ere märkama, kogunema; kohtama, külastama; kokku nägema; vaatama leppima; impers. convenit on kohane, sobib cnstns, antis adi. kindel, püsiv; visa conventus, s m kogunemine, kokkutulek, cnstitu, stitu, stittum, ere asetama, koosolek paigutama; püstitama, rajama; korraldama; convert, vert, versum, ere pöörama, määrama, otsustama suunama, juhtima; kõrvale juhtima, cnst, stit, sttrus, re koos seisma, muutma; tõlkima koosnema; väärt olema, maksma; kindlaks cpia, ae f suur hulk, rohkus, küllus; pl.
annaabi.ee 
