17. kantaat- mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos solistidele koorile ja/või orkestrile 18. oratoorium-vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile vokaalsolistidele ja orkestrile 19. passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast 20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26
Koosneb kahest osast, kokku 48 prelüüdi ja fuugat. Kogumik on ainulaadne oma sisulise rikkuse poolest. Palad haaravad kõiki tomaalsusi ja on reastatud kromaatiliselt. Orkestriteosed Orkestriteoseid kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid. Need omavad arvuliselt väikese osa Bachi loomingus. Tähtsamad neist on ,,Brandenburgi kontserdid". Neid on kuus, viis süti ja kontserti. Brandenburgi kontsertid on contserto grossod, pühendatud Mark krahv Christion Ludvig Brandenburgile. Krahvil oli orkester, millele need teosed olid kirjutatud, kuid Bachi eluajal jäid need teosed ette kandmata. Contserto grossosid oli kombeks kirjutada keelpillidele, Bach kasutas ka puhkpille. Bachi contserto grossod olid kolme osalised. Äärmised osad olid kiired, keskmised mõtlikud. Nad on ainulaadsed teosed sisu sügavuse ja vormi täiuse poolest 18. sajandi esimese poole muusikas.
efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esikohal olema üks pea hääl. Teos sai tähtsaks ka bassipartii ehk katkematu teos. Muusika pidi olema tundeküllane ja pingeline, seda annabki edasi meloodia. 3). Barokkmuusika peamised muusikazanrid. Instrumentaalmuusika muutus väga oluliseks. Kontsert-3 osaline teos pillidele. Kontserdi eriliik CONTSERTO GROSSO-3osaline teos, kus vastanduvad väike solistide grupp ja suurem ansambel. Süit-teos koosneb paljudest osadest, mis järgnevad üksteisele. Prelüüd ja fuuga. Vokaalmuusika zanrid: soolo laul, mitme osalised koori muusika teosed, oratoorium, kantaat, ooper, liberto, aaria, retsitatiiv. 4). Nimeta üks Itaalia barokk helilooja ja tema teos. Itaalia barokki kuulsaim helilooja on Antonio Vivaldi ning tema kuulsaim teos on ,,Aastaajad". 5). Händel Georg Friederich Händel (1685-1759)
Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. 8. Sonaat- instrumentaalteos, võis olla nii kirikumuusika teos kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. 9. Instrumentaalkontsert- Tavaliselt 3-osaline. Solistidele ja orkestrile esitamiseks mõeldud. Pillidena kasutati oboed ja viiulit kõige sagedamini. Väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. 10. Contserto grosso- Solistide grupile ja oskestrile mõeldud teos, suurim meister ja Itaalia helilooja oli Arcangelo Corelli. 11. Fuuga- Barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. See oli mitmehäälne teos. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli- ja koorimuusikas. Händel ja Bach olid suurimad meistrid sellel alal. Fuuga osad
Kodus mängiti positatiivorelit ja klavikordi. Instrumentaalansamblid nt: - Barokktrio (2 meloodiapilli + basso continuo) - Itaalia orkester - ülesanne mängida õukondades nt vastuvõtud, ballid, õukonnateatrid Instrumentaalmuusika, kui eraldi seisev üksus: Sonaat - pilliansamblile loodud instrumentaalteos Arcangelo Corelli - parimaid keelpillisonaatide loojaid (pmst sonaadi isa nagu…) Kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile/orkestrile Contserto grosso (kontserdi erivorm) - Barokktriole lisatakse suurem ansambel - Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades Loojad: - Arcangelo Corelli - Antonio Vivaldi - G. F. Händel - J. S. Bach Soolokontsert - 1 või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike Antonio Vivaldi - soolokontserdi peamine kujundaja ja looja