sai massiusk? kiirest impeeriumi valitsevaks religiooniks Uue Testamenti Kuna maailmalõppu ei saabunud pärimust hakata kirja panema, kristlikud kujunemine autorid panid kirja 4 evangeeliumit, neid kokku hakati nim. Uueks Testam. Rooma riigi suhtu- Esialgu rahumeelselt, siis keiser Traianuse käsul hakati karistama kritlasi mine kristlusesse surmanuhtlusega, halb suhtumine lõp. kui keisr Constantinusest sai kristlane 7. 8.Mis põhjustas Rooma impeeriumi kokkuvarisemise? *germaanlaste sissetung, suur rahvasteränne *kõik germaanlased said kodakondsuse *riik laienes- polnud võimalik hallata *leegionite suur võim (keisrite vahetumine) *linnaelu ja kaubanduse allakäik *orjade nappus(vähe vallutusõdu), tööjõu puudus *impeerium valis kaitse --> barbarite tugevnemine *impeeriumi ülalpidamine nõudis liiga suuri kulutusi 9
,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure tõenäosusega judaismi üks alternatiivne haru. Simon Sebag Montefiore. Ma ei tea, uuri järele. Kristluse poliitiline võidukäik al keiser Constantinusest, 313.a, vajalik võimu kindlustamiseks e kristlus ametlikuks institutsiooniks edasi kahe paralleelse võimustruktuuri olemasolek (katoliku kirik vs ilmalikud valitsejad, kirik võtab ajas stabiilsuse hoidja rolli) omane läänekristlusele, Bütsantsis kirik riigile allutatuks. Valitsejate aeg al rahamajanduse elavnemisest Euroopas (uuri välja, millal); valitsejad ja kirik võitlemas rahaliste vahendite pärast. Seos ka maadeavastustega (võimu
Hexabiblos 1345 Kaasajani on säilinud vähe Bütsantsi õiguspraktikat peegeldavaid juriidilisi ürikuid, mistõttu on õigusajaloo uurimisel peamine allikas just juriidiline kirjandus, millest sageli ei ilmne rooma õiguse või keiserlike seaduste rakendamise sotsiaalne relevantsus. Järgnevalt toodud õigusajaloo periodiseerimise aluseks on samuti juriidilise kirjanduse arenguperioodid. Õigusarengu periodiseering 1. Constantinusest Justinianuseni 4. saj. algus 6. saj. algus Antud periood kuulub õigusajaloolises mõttes Rooma õigusajaloo juurde, kus seda sageli tähistatakse järelklassikalise perioodina. Taolist lähenemist õigustavad põhjused ja seosed leidsid käsitlemist Rooma õiguse vaatlemisel. Õigusallikad olid sel perioodil ikka veel ladina keeles, ehkki praktiline õiguselu, s.h. õigusõpetus läks järjest enam üle kreeka keelele. Kreeka keel muutus valitsevaks pärast Justinianuse valitsemisaega
annaabi.ee 
