kuldseks ajastuks . Riik saavutas oma kõige suuremad piirid. Samal ajal süvenesid sisevastuolud ja peale Severuste dünastia (193-235) langemist algas anarhia ehk sõdurkuningate ajajärk. Hilise keisririigi ehk dominaadi (284-476) ajal rajati Diocletianuse ja Constantinuse reformide tulemusel sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia. Kehtestati asehaldurite süsteem. Linnad allutati keskvõimule. Loodi paljuastmeline ametnikkond. Pärast Constaninuse (306-337) surma valitsesid ida- ja lääneosa eri keisrid. Peale Theodosius I surma 395 lagunes impeerium lõplikult. Viimased Lääne-Rooma keisrid olid sisuliselt germaani väepealike käsilased ja riik hävis Suure rahvasterändamise käigus. 476 kukutas Odoaker viimase keisri Romulus Augustuluse. Rooma riigi võimsust ei määranud mitte ainult majandus ja sõjavägi vaid ka oskuslik diplomaatia. Analoogiliselt Kreeka proxeniale oli roomlastel ius hospitii institutsioon
roomas. Marcus aurelius on omapärane keiser, kes tegelikult on filosoof. ta tõusis keisriks, kuna valitseval keisril polnud sobivat pärijat, seega lapsendas ta marcuse. marcus aurelius on kuulunud kreeka filosoofilisse stoikude koolonda. see oli antiikaajl üks mõjukamaid. neile oli oluline kohuse täitmine ning kohusetunne. esmalt tuli kindlaks teha põhiline ülesanne. marcus aureliuse kujust on rooma väljakul pronksist koopia. Monument säilis, kuna kristlased pidasid seda keiser constaninuse monumendiks. on kaasateinud suurimad sõjakäigud, teda on kujutatud ka hobusel mis on tõstnud ühe jala üles. rooma skulptorid on teinud ka palju ajalooteemast reljeefi, üks tuntumaid ajaloo reljeefiga seotuid teoseid oli traianuse sammas. samba peal oli keiser traianuse kuju, nüüd on seal püha peetruse kuju. see tähistas daakia vallutamist? reljeefil on kujutatud erinevaid tähtsaid sündmusi(sõda). traianuse. palju aajloolist reljeefi on ka Rahu Altari seintel, nii väljas kui sees
Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Caracalla portree. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constaninuse portreest - puudub elav inimene, on skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis. Maalikunst. Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeij katastroofile tunneme hästi nende seinamaale (aastal 79 mattus Pompeji Vesuuvi tuha alla. Alates 18. saj keskpaigast on seal korraldatud väljakaevamisi. Majadest on leitud hulgaliselt mosaiike ja maale, mis üldjoontes sarnanevad kreeka klassikalise perioodi vaasimaaliga).
annaabi.ee 
