3. 21 õis e katteseemnetaime Sammaltaimed (Bryophyta) Tähelepanu liikidel, mis on Eestis taandumas või oma levila piiril ning ohustatud ka mujal Euroopas. Kasvavad kaitset väärivates kooslustes või erilisel substraadil. Substraat ehk toitekeskkond on taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupind. Sammaltaimed 1) roheline hiidkupar Buxbaumia viridis 2) tömbilehine tiivik Fissidens arnoldii 3) suur paelsammal Metzgeria conjugata 4) kolmisseligeeria Seligeria patula SUUR PAELSAMMAL Metzgeria conjugata SUUR PAELSAMMAL Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Helviksammaltaimed (Marchantiophyta) Klass: Lehthelviksamblad (Jungermanniopsida) Selts: Paelsamblalaadsed (Metzgeriales) Sugukond: Paelsamblalised (Metzgeriaceae) Perekond: Paelsammal (Metzgeria) Liik: suur paelsammal (Metzgeria conjugata) SUUR PAELSAMMAL Levik Laialdaselt levinud: PõhjaAmeerikas (Alaska, Tennessee) LääneIndias
(Ficedula parva). Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides). Hea õnne korral võib järve ümbruses luusimas näha kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) ning kalastamas minki (Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis lupus), karu (Ursus arctos). Taimedest: suur paelsammal (Metzgeria conjugata), pehme koeratubakas (Crepis molli), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), veel võib leida erinevaid sõnajalgu (Aspidiaceae), harilikku kuutõverohtu (Polygonatum odoratum), lõhnavat varjulille (Asperula odorata), hammasjuurt (Cardamine pulbifera), kaunist kuldkinga 20 (Cypripedium calceolus), kõdu-koralljuurt (Corallorhia trifida), kivi-imarat
Kõik need kolm mõõtu iseloomustavad vaagna ristiläbimõõtu. Vaagna otsemõõtmetes, eriti väikese vaagna sissekäigu otsemõõtmes orienteerumiseks määratakse väline otsemõõde. Selleks lastakse naisel pöörduda küljele, alumist jalga tugevasti puusa- ja põlveliigesest painutada ning põlv kõhu vastu tõmmata, ülemist jalga sirutada. Nüüd mõõdetakse kaugus V nimmelüli ogajätke alusest lohust kuni sümfüüsi ülemise ääreni. Väline otsemõõde e. väline konjugaat (conjugata externa) on tavaliselt 20cm. Välise konjugaadi järgi saame me arvutada ka oletatava tõelise konjugaadi e. vaagna sissekäigu (sisemise) otsemõõte - selleks tuleb välise konjugaadi mõõdust lahutada 9 (näiteks: kui väiline konjugaat on 20cm, siis 20-9=11cm, seega tõeline konjugaat on 11cm). Naise suguelundid (organa genitalia feminina) Naise suguelundid jagunevad välisteks ja sisemisteks suguelunditeks.
annaabi.ee 
