Tema suurvorme iseloomustab tuginemine väga vähestele teemadele, mis omakorda võivad olla väga napid. Seda olulisem on ta teostes vormi arenduslikkus. Tamberg tunneb suurepäraselt orkestripillide võimalusi ja tema muusika kõlab väga põnevalt. Faktuur on sageli üsna läbipaistev ja hõre, oluline roll on soleerivatel pillidel. Väga leidlikult kasutab ta kõlavärve. Ohtralt ja fantaasiarikkalt kasutab Tamberg löökpille, nagu teoses kammeransamblile "Desiderium concordiae" (1997) (opetaja.edu.ee 2013) Mõned teosed süit "Vürst Gabriel" (1955) Concerto grosso (op 5, 1956) Ballett-sümfoonia (1959) ballett "Poiss ja liblikas" (1963) ooper "Raudne kodu" (1965) ballett "Joanna tentata" (1970) trompetikontsert nr 1 (1972) ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) 1. sümfoonia (1978) oratoorium "Amores" (1981) 2. sümfoonia (1982) ooper "Lend" (1983) 3. sümfoonia (1987) "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) "Tundeline teekond klarnetiga" (1996)
· ballett "Poiss ja liblikas" (1963) · ooper "Raudne kodu" (1965) · ballett "Joanna tentata" (1970) · trompetikontsert nr 1 (1972) · ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) · 1. sümfoonia (1978) · oratoorium "Amores" (1981) · 2. sümfoonia (1982) · ooper "Lend" (1983) · 3. sümfoonia (1987) · "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) · "Tundeline teekond klarnetiga" (1996) · "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997) · 4. sümfoonia (1998)24 Tunnustused · Eesti NSV rahvakunstnik 1975 · Riigivapi IV klassi teenetemärk 1997 · Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 200825 23 Sama allikas 24 http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg 25 Sama allikas 18 Piret Rips-Laul Piret Rips-Laul on sündinud 19. jaanuaril 1965. aastal
Tema suurvorme iseloomustab tuginemine väga vähestele teemadele, mis omakorda võivad olla väga napid. Seda olulisem on ta teostes vormi arenduslikkus. Tamberg tunneb suurepäraselt orkestripillide võimalusi ja tema muusika kõlab väga põnevalt. Faktuur on sageli üsna läbipaistev ja hõre, oluline roll on soleerivatel pillidel. Väga leidlikult kasutab ta kõlavärve. Ohtralt ja fantaasiarikkalt kasutab Tamberg löökpille, nagu teoses kammeransamblile "Desiderium concordiae" Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi
annaabi.ee 
