-a. valdavalt II ja III, iseloomulikum o.-a- on III, seejuures on püsivam o.-a. II. Co(III)- ühendid on oksüdeerivate omadustega, kusjuures nad redutseeruvad Co(II) ühendeiks. CoO tekib Co oksüdatsioonil õhus või CoCo3 kuumutamisel õhu juurdepääsuta. CoO on sinaka värvusega kristalliline aine. Alulise oksiidina reageerib ta hapetega, andes Co(II) soolasid (CoCl2, CoSo4). CoO kasutatakse sinise värvipigmendina õlivärvides, portselani- ja klaasitööstuses (sinine koobaltklaas). Co3O4 tekib CoO edasisel oksüdatsioonil või Co(OH)3 lagundamisel. Co3O4 on pruunika värvusega kristalliline aine. Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel. Koobalt (III) oksiidi reageerimisel hapetega tekivad Co(II) soolad. Co2O3+6HCl = 2CoCl2+Cl2+3H2O. Co2O3 on tugev oksüdeerija. Co(OH)2 saadakse Co(II) soolade reageerimisel leelistega. Roosa värvusega Co(OH)2 oksüdeerub õhus aeglaselt, kiiresti aga oksüdeerijate mõjul. 2Co(OH)2+NaClO+H2O = 2Co(OH)3+NaCl.
· Maal suhtel. vähe · sisaldub õhus (5,27 . 10-4%) - radioakt -lagun. tagajärg · He koguvarud Maal (atmosfääris, litosfääris, hüdrosfääris) 5 . 1014m3 · (kuid "lahkub Maalt") · Leidub absorbeerunult radioakt. mineraalides (kleveiit, monatsiit jt) ja loodusl. põlevgaasides 2. Koobalti ühendid · CoO - hallikasrohel või sinakas krist aine · saadakse O2 või H2O toimel Co-sse üle 940 C juures · (et vältida Co3O4 moodustumist) · on ka palju teisi meetodeid CoO saamiseks · (soolade ja hüdroksiidi lagunemine jt) · CoO + happed Co(II) soolad · CoO kasutatakse sinise värvipigmendina õlivärvides · portselani- ja klaasitööstuses · (sinine koobaltklaas) · · Co2O3 tekib Co(NO3)2 lagunemisel (180 C) · madalamal t -l tekib CoO · reageerimisel hapetega Co(II) soolad · (mistõttu ta on tugev oksüdeerija) : · Co2O3 + 6HCl 2CoCl2 + Cl2 + 3H2O ·
· Aatommass: 58,9332 · Sulamistemperatuur: 1495 °C · Keemistemperatuur: 2927 °C · Tihedus: 8,90 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 5 Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1.88 · Oksiidi tüüp: segatud · Ühendid: Fluoriidid: CoF2, CoF3, CoF4 Kloriidid: CoCl2, CoCl2 · 6H2O, CoCl3 Bromiidid: CoBr2 Jodiidid: CoI2 Hüdriidid: - Oksiidid: CoO, Co3O4 Sulfiidid: CoS, CoS2, Co2S3 Seleniidid: - Telluriidid: CoTe Nitriidid: - Tootmine ja kasutamine Co toodang on perioodilisustabeli naaberelementidega(Fe, Ni) võrreldes väike. Peamised Co-tootjad on Zaire, Sambia, Austraalia, Venemaa, Kanada, Soome ja Jaapan. Peamine osa Co-toodangust(60%) leiab kasutamist sulamites. Koobaltisulamid sisaldavad tavaliselt 15-92% Co ja sageli mitmeid teisi metalle.
Mangaan- Mangaani toodetakse aluminotermiliselt pürolusiidist MnO2: 3MnO2(s) + 4Al(s) 3Mn(l) + 2Al2O3(s) Raud- Raua põhilised kasutatavad mineraalid on hematiit Fe2O3 ja magnetiit Fe3O4. Leidub ka palju püriiti FeS2, kuid seda on tülikam kasutada. Raud on suhteliselt reaktiivne ja korrodeerub niiskes õhus. Puhast, lisanditena Fe saadakse raudpentakarbonüüli termilisel lagundamisel: Fe(CO)5Fe + 5CO Koobalt- lihtaine saadakse oksiidi redut. Süsinikuga: Co3O4 + 4C3Co+4CO/ Co3O4+4CO3Co+4CO2 Nikkel- Saadakse peamiselt sulfiidsetest maakidest, mis kõigepealt säratakse nikkel(II)oksiidiks ja seejärel redutseeritakse. Nikli puhastamiseks pannakse ta reageerima süsinikoksiidiga, mille tulemusena moodustub nikkeltetrakarbonüül Ni(CO)4, mis keeb 43 °C juures: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(g) Vask- Enamasti saadakse sulfiididest, nt kalkopüriidist CuFeS2. 2CuFeS2(s) + 3O2(g) 2CuS(s) + 2FeO(s) + 2SO2(g) Hõbe- Hõbe reageerib väävliga, andes hõbesulfiidi
2 ( mg/cm ) 11400 121 735 4600 2050 6,5 Koobalt, mida kasutatakse sideainena volframkarbiidi baasil kermistes, on samuti väikesema kuumapüsivusega, kui nikkel, mida kasutatakse sideainena TiC ja Cr3C2 baasil kermistes. Need kermised, eriti aga kroomkarbiidi baasil kermised, on suurima kuumuspüsivusega. Koobalt hakkab oksüdeeruma 300° C juures. Ta moodustab hapnikuga oksüüde CoO, Co3O4 ja Co2O3. Nikkel on suurema kuumapüsivusega. Kõrgetel temperatuuridel ta moodustab oksüüde NiO, Ni2O3 ja NiO2. Eriti suure kuumuspüsivusega on Ni sulamid Cr-ga (nikroom) ja Al-ga (alumel). Seega määratakse kermiste kuumuspüsivus nende keemilisest koostisest s.o. karbiidi ja sideaine tüübist ja nende omavahelisest vahekorrast, kuna karbiidi ja sideaine kuumuspüsivus ja korrosioonikindlus on erinevad. 48 3.1. Kõvadus
annaabi.ee 
