Rhode Islandi poole, kuhu jõuti 1729. aasta jaanuari lõpus. Sealne elu masendas teda, nähes neegerorje ja alkoholismi ja rõugete kätte surevad indiaanlasi, keda peeti ristimise jaoks ebavääriliseks. Raha kolledzi jaoks ei saabunud end Berkeley leidis oma esimese õpilase ja järelkäija-Samuel Johnsoni, tulevase Kuningliku kolledzi presidenti, mis oli aluseks Columbia ülikoolile. 1734. aasta mais pühitseti ta Cloyne peapiiskopiks, ta pöördus tagasi Iirimaale ja asus elama väikesesse Cloyne´i asulasse, kus viibis oma ülejaanud elu 18 aastat. 1744.aastal ilmus tema eriskummaliseim teos ,,Siris", mis oli segu teraapiast, filosoofiast ja müstikast. 1752.augustil kolis Berkeley Oxfordi, kus tema teine poeg ülikooli asus. Tema elu seal ei kestnud aga kaua, juba 1753. aastal suri ta täiesti ootamatult, ajal mil tütar talle teed serviis, apopleksia tagajärjel. Berkeley eksperimentaalfilosoofia
Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose ,,Visiooni uus teooria". 1710. avaldas ta ,,traktaadi inimtunnetuse alustest" (Treatise Concerning the Principles of Human Knowledge), millele ilmus 1713. aastal järg ,,Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel". Aastad 1714-1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728-1731 Ameerikas. 1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri 14. jaanuaril 1753. südameinfarkti. Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma olemasolu), lähtudes seejuures Locke'i arusaamast, et vahetult saame tajuda vaid ideesid: "Igaühele, kes vaatleb inimtunnetuse objekte, on selge, et need on kas sellised ideed, mis on tõeliselt meeltega tajutavad, või ideed, mis me saame emotsioone ja mõistuse tegevust
väljendus. · 1728 Põhja Ameerikas misjonidelegatsiooni juhina · Objektid eksisteerivad ka siis kui meie neid ei taju · Elu ja looming kõiketeadva Jumala teadvuses. · Kavatseb organiseerida Bermuuda saartel · Hinnang misjonikooli, kuid see katse ebaõnnestub. · Tänapäeva seisukohalt on Berkeley vaated · 1734 valitakse ta Iirimaal Cloyne piiskopiks. Selles äärmiselt ühekülgsed. ametis on surmani. · Tema tähtsus seisneb eelkõige olemasolevate · Peale filosoofia tegeleb matemaatika, süsteemide kriitikas. loodusteaduste ja meditsiiiniga. · Ta aitas tasakaalustada ühe süvenevat · Tutvub Fr. Baconi, Descartesi ja J.Locke materialistlikku tendentsi filosoofias. loominguga.
annaabi.ee 
