,,Taeval ei ole soosikuid" Lillian oli tuberkoloosihaige naine(belglanna, ema venelane), kes elas mägede vahel sanatooriumis., kuid ta ei soovinud oma elupäevi seal lõpetada. Ta sõitis koos Clerfaytiga sealt minema, ning soovis sealse elu unustada, sest tema jaoks oli sanatoorium paik, kus oodatakse surma. Ta tahtis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui see võimalik on. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, tal polnud mõtet luua endale pere ja kodu, sest surm võis teda äkitselt tabada ja sellega teeks ta mehele haiget. Lilliani häiris et teised tema tervise pärast muretsesid, ta läks endast välja kui Boris või Clerfayt aru pärisid või üleliia hoolitsesid. LK 124, 138 Ta oli vahepeal üsna teravate ütlemistega. Lk 151
Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, kes ei võtnud oma elus midagi ega kedagi väga tõsiselt. Ta arvas, et pikk elu on kõigest pikk minevik
2. Tegelased 1)Lillian Dunkerque tuberkoloosihaige naine, kes elas mägede vahel sanatooriumis. Ometi ei soovinud ta oma elupäevi lõpetada seal haiglas ta soovis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui võimalik. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, sest ta teadis, et tänane päev võib jääda tema viimaseks. 2)Clerfayt autovõidusõitja, kes elas oma elu kogu aeg surmaga riskides. Ta armastas väljakutseid, seiklusi ning üle kõige võidusõite. Tulevik ei olnud tal just kuigi kindel, sest iga võidusõit võis jääda tema viimaseks, ning seetõttu ei vaevunud ta tulevikule just kuigi palju mõtlema. Ent peale
Lillianiga. Hollmann – Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. Lydia – Clerfayti armuke Roomas. Lilliani ja Clerfayti vahelised suhted Moodustavad ebahariliku paari, elavad vaid käesolevas hetkes ega hooli tulevikust See on täiuslik liit – kuni Clerfayt hakkab Lilliani armuma Lillian kartis anda Clerfaytile tõotusi, lubadusi, sest ta ei teadnud kaua tal veel elada on jäänud Ta nautis igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje Kui Clerfayt suri, arvas Lillian, et see on ebaaus, sest hoopis tema oleks pidanud surema Tsitaate teosest ’’Kui kell kukub, ei aita ka kõige ilusam nimi.’’ ’’Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada.’’ ‘’Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema, nagu poleks seda olnudki.’’
mägedesse sanatooriumisse. Sinna jõudes veetis Lillian enamuse oma ajast voodis lamades ning palavikuhoogude käes piineldes kuus nädalat hiljem ta suri. 2. Tegelased 1)Lillian Dunkerque tuberkoloosihaige naine, kes elas mägede vahel sanatooriumis. Ometi ei soovinud ta oma elupäevi lõpetada seal haiglas ta soovis näha maailma ning elada aktiivset elu nii kaua kui võimalik. Kuna ta teadis, et tal polnud enam kaua jäänud, nautis ta igat Clerfaytiga veedetud päeva, ent ometi jättis ta väliselt külma mulje ta ei tahtnud end kellegagi liialt siduda, sest ta teadis, et tänane päev võib jääda tema viimaseks. 2)Clerfayt autovõidusõitja, kes elas oma elu kogu aeg surmaga riskides. Ta armastas väljakutseid, seiklusi ning üle kõige võidusõite. Tulevik ei olnud tal just kuigi kindel, sest iga võidusõit võis jääda tema viimaseks, ning seetõttu ei vaevunud ta tulevikule just kuigi palju mõtlema. Ent peale
hindavad igat hingetõmmet. ja Tiiu Kokla. Autori ja teose seosetest võime välja lugeda, et autor oli olnud sõjaväes.Ka tema raamatus räägib, et mõned tegelased on olnud sõjaväes.Erich Maria on väga paljudes kohtades elanud.Mõndasid koha nimesid võime ka teosest leida.(Sveits) Teos kui struktuurne tervik Lilian on raskelt haige ja elab sanatooriumis, kus ootab oma surma. Mingil hetkel saab tal villand ja ta põgeneb koos Clerfaytiga, kes oli sanatooriumisse oma sõpra vaatama tulnud. Nende vahel areneb armulugu, mis "lookleb" mööda eluteed kuni surm selle lõpetab. Lillian kes tahtis sanatooriumist minema saada,et elu nautida saaks.Sattus ta lõpp kokkuvõttes ikka tagasi sanatooriumisse,ning ta suri seal. Teose tegelased Peategelased Lillian- on 24 aastane tiisikust põdev belglanna, kes oli sanatooriumis veetnud juba neli pikka aastat.Kuus aastat tagasi oli olnud sõda,mis jättis tema hinge jälje
muuga tegeleda aga ss tuli ta ellu Lillian ja peale nenede kohtumist hakkas Clerfayn rohkem pühendama oma aega Lillianile. Lihtne ja keeruline tegelane oli . Muutumatud tegelased oli teoses Hollmann ja Boris Volkov. Holmmann oli rallisõitja terve elu ja ta ei tegelenud millegi muuga, Boris Volkov oli ka terve oma elu sanatooriumis ja armastas koguaeg Lilliani. Lillian tahtis elada aktiiveset elu. Lillian sai kõigiga hästi läbi.Lillianil oli väga hea suhe Clerfaytiga, mees toetas Lilliani alati. Sündmustiku analüüs Teose sündmustik toimus põhiliselt Prantsusmaal. Teose miljöö oli kohati dramaatiline ja põnev. Tegevuse pingestumine hakkas siis kui jutustusse tuli Clerfayt, kulminatsioon seisnes selles kui Clerfayt palus Lilliani endale naiseks ja sellele järgneval võistlusel hukkus ja lahendus oli see, et Lillian naases Borise abiga sanatooriumisse tagasi ja suri mõni aeg. Sündmustiku analüüs Teose sündmustik toimus 20. sajandi
nende jaoks olid mäed vangitrellideks. Eva Moseri jaoks korraldati salaja pidu, sest ta pidi järgmisel päeval sanatooriumist kui terve inimene lahkuma. Taaskord oli Lillian tujust ära. Clerfayt pidi peagi lahkuma ja Lillian otustas temaga kaasa minna. Boris armastas Lilliani ja tahtis, et ta sanatooriumisse jääks. Dalai Laama ähvardas Lilliani välja visata, sest Lillian ei täitnud käske ja käis salaja väljas. Lillian pakkis asjad ja läks Clerfaytiga kaasa. Nad sõitsid Prantsusmaale ja ööbisid eraldi hotellides. Nad õhtustasid koos ja Clerfayt suudles Lilliani. Lillian läks onu Gastoni juurde ja nõudis talt sanatooriumi rahasid, mida onu niikuinii maksis. Onu ei tahtnud Lilliani oma õlgadele, vaid soovitas tal mehele minna. Lillian läks endale kleite ostma. Clerfayt sõitis Rooma oma armukese Lydia Morelli juurde. Lillian oli olnud tema jaoks seiklus, ei midagi tõsist. Lydia Morelli oli tema jaoks see õige.
annaabi.ee 
