identne Lõuna-Ameerika maagiga. Teisel seisukohal oli Tartu Ülikooli professor Gottfried Osann. Pärast Uraali maagi uurimist teatas Osann, et on avastanud sellest kolm uut elementi: pluraaniumi, poliiniumi ja ruteeniumi. Tolle aja nimekaim keemik Jöns Jacob Berzelius, kelle erapooletu, kuid autoriteetne sõna oli üldtunnustatud, ei kinnitanud Osanni avastusi. 1844.a ilmus Tartust pärit, kuid siit Kaasani ülikooli tööle siirdunud Carl Clausi teadustöö, mis oli pühendatud N. Lobatsevskile ja käsitles uue elemendi ruteeniumi avastamist. Septembrikuus saatis Claus uue elemendi preperaate kontrollimiseks Berzeliusele Stockholmi ja akadeemik Hessile Peterburi. Berzeliuse esialgne arvamus oli negatiivne. Ta väitis, et tegemist on ebapuhta iriidiumisoolaga. Claus ei jõudnud veel kirjale vastatagi, kui kaheksandal päeval pärast esimese kirja saatmist võttis Berzelius oma eitava otsuse tagasi, kirjutades: "Proov on uue metalli sool
Eugenia Laasik kaugushüppes teise koha. 1950.ndateks olid osad kergejõustikualad maha jäänud. 1955.aastal tuli päevakorda nende arendamine, eeskätt olid luubi all kõikvõimalikud hüpped. 1957. aastal oli Vilvi Maremäe (Nummert) maailma eliidi hulgas kaugushüppes ja viievõistluses. Võidukalt esines ta III rahvusvahelistel noorsoomängudel Moskavas ning järgmisel hooajal edestas kaugushüppes ka tulevast maailmarekordinaist ja olümpiapronksi Hildrun Clausi. 1960.ndate teisel poolel hakkas edu saatma Eesti sportlasi ka kaugushüppes. Tähelepanu äratasid Paavo Kivine ja Tõnu Lepik. 1965. aastal NSV Liidu meistrivõistluste kvalifikatsioonivõistlustel saavutas Paavo Kivine nagu muuseas tulemuse 7.61, kuid põhivõistluseks ei jätkunud tal siiski karastust. 1966. aastal Eesti ainsa spordilehena ilmunud Spordilehes anti aasta parima sportlase teine koht kaugushüppes 8-meetri-meheks tõusnud Tõnu Lepikule.
Maarja sekkumine. Püha Nikolaus elas 4. sajandil, oli imetegija, seotud karnevali naerunäoga. Tema päev on detsembris ning temaga algab jõulukarneval. Kuna üliõpilased pidasid teda oma eestkostjaks, siis see oli nende pidupäev ning ülikooli hierarhia pöörati peapeale. Teda peeti varguse eest kaitsjaks. Samas pidasid tema oma eestkostjaks ka vargad. Aitas alati kõige vaesemaid, kinkis neile hädavajalikku. Tänapäeva Santa Clausi traditsioon on moonutatud ning paganlik püha. Oli osaline nii karnevalis kui ka liturgias. Teada on 8 liturgilist draamat, kus Püha Nikolaus on peategelane. Liturgilist draamat hakati esitama kiriku trepil. Liturgia sai tagasi oma esialgse terviklikkuse. Võitis ka teater (trepil mängides puudusid piirid): · tegijad said oma fantaasiat rakendada · mänguaeg muutus piiramatuks süzeed hakkasid paisuma (nt pühakute elulood)
annaabi.ee 
