Prudentiuse (348 pärast 405) hümnid kristlike pühakute võidust paganlike üle pidid asendama Horatiuse oode, millest paljud olid paganlike kangelaste ülistamiseksmäletamiseks. Paganate poolel anti kuldse ajastu autorite (nt Liviuse) tekste uuesti välja. Peaaegu täiesti on kadunud tolleaegne paganlik kõnekunst arvukad ülistuskõned keisri saabumise puhul ühte või teise linna või siis valitsemisaastapäevade jms puhul. luuletaja Claudianus - Ta oli esimene ,,rändpoeet", kes liikus linnast linna ja pakkus oma luuletajaoskusi erinevate linnade valitsuste ja üksikpatroonide juures. Teda on nimetatud viimaseks paganlikuks/klassikaliseks poeediks, sest ta valdas veel täiesti vältelist värsisüsteemi, tundis peensusteni antiikmütoloogiat ja klassikaliste autorite teoseid, tsiteerides neid ohtralt. Kuid hoolimata oma üldisest paganlikust meelestatusest kirjutas ka
ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust. Martialis kirjutas epigramme, mis olid üsna 3 obstsöönsed. Juvenalise satiirid tegelesid kombelanguse ja linnaelu pahedega. Otsest, isiklikku, ründavat satiiri ta tookord kirjutada ei saanud. Moraalikriitika tõttu tunnustati teda kesk- ja barokkajal. Vaskne ajajärk (1306. saj) Apuleius, Suetonius, Ausonius, Claudianus, Augustinus, Boethius Antiikkirjanduse langus. Pöörduti tagasi vanade tunnustatud autorite poole. Ilmnes kristlik temaatika, varakristlikest autoritest oli kuulsaim Augustinus (,,De Civitate Dei", ,,Pihtimused"). Ladina keeles toimusid lingvistilised uuendused barbarite sissetungi tõttu. Kirja- ja kõnekeel kasvasid lahku. (Kõnekeel linga romana, klassikaline kirjakeel linga latina.) Oluline oli Apuleius, kelle ,,Kuldne eesel" on eesti keelde tõlgitud. See räägib noormehest,
kosilastega ja kükloobiga. 29. Millisest vaatenurgast jutustab Odysseuse loo Margaret Atwoodi teos „The Penelopiad“ („Penelopeia“?) Jutustaja roll on Penelopel ja tema kaheteistkümnel teenijannal. „Miks oli vaja teenijannad ülespuua, ja mida Penelope tegelikult mõtles?“ 30. Millist arengut esindavad hilisantiikaja kirjanduses Symmachuse, Macrobiuse, Claudianuse ja Ammianus Marcellinuse teosed? Symmachus, Macrobius, Claudianus ja Ammianus Marcellinus esindavad paganlikku ladinakeelset kirjandust. 31. Mis on barokiajastu kolm peamist kultuurilist ja intellektuaalset suundumust? Barokiajastul valitsesid kolm põhilist suundumust. 1) Vastureformatsioon, millega taheti tugevdada katoliku kiriku mõjuvõimu, pandi alus katoliku kiriku propagandale. Trento kirikukogul (1545-1563) otsustati, et inimesed tuleb läbi tunnete vaimu juurde viia, selleks pidi appi võtma kunsti, mis mängiks inimeste emotsioonidega.
Augustinus (354430) astronoomia muusika Hilisantiigi kirjandus: paganlik (lad.) Antiigi kirjavara Ausonius (u 310395) säilimine/hävimine Ammianus Marcellinus (u 325 Eksemplaride vähesus, juhuslikkus pärast 391) Adaptsioonid, käsiraamatud, Symmachus (u 345402) ülevaateteosed: Claudianus (u 370u 405) originaal muutub vähem Macrobius (395423) kasutatavaks (pikkus, ? Rutilius Namatianus (5. saj) keerukus, kättesaamatus) ? Luxorius (6. saj): ,,ropp kristlane" Kristlike või paganlike tekstide hävitamine Hilisantiigi kirjandus: kristlik (kr.) Üldine kultuuriline allakäik, Eusebios Kaisareiast (u 260339) sõjategevus
annaabi.ee 
