sümfoonia "Liturgiline" (1946). Teos on kolmeosaline (nagu kõik ülejäänudki Honeggeri sümfooniad) ning nii sümfoonia ise kui ka selle osad kannavad pealkirju, mis on võetud katoliku missast. Esimeses osas "Dies irae" ("Vihapäev") tungivad ekpressiivselt esile kurjakuulutavad, hävitavad jõud. Orkestris domineerivad massiivselt vaskpillid, millele lisavad dramatismi madalate keelpillide ostinaatsed figuurid. Teine osa "De profundis clamavi" ("Põrgust hüüan") kõlab kui palve kõrgematele jõududele, kolmas osa "Dona nobis pacem" ("Anna meile rahu") on vabadusest ilma jäetud inimese saatusega leppimine ja resignatsioon. Muusikapublitsist Feschotte` i andmetel olevat pealkirjad helilooja enda pandud. Traagilistest kujunditest on kantud ka Honeggeri 5. sümfoonia "Di tre re" (1950), mille alapelakiri ühendab tõlkes "(Sümfoonia) kolme re- ga". Nimelt lõpevad teose kõik kolm osa
"Ave nobilissima creatura" "O Domine Jesu Christe" "Ave verum corpus natum" "O virgo prudentissima" "Benedicta es, caelorum regina" "O virgo virginum" "Christum ducem, qui per crucem" "Pater noster, qui es in caelis" (4-h) (Condé, 15051521) "De profundis clamavi" (4-h) "Planxit autem David" "De profundis clamavi" (5-h) "Praeter rerum seriem" "Domine exaudi orationem meam" "Qui edunt me adhuc" "Domine, ne in fuore tuo" (4-h) "Qui habitat in adiutorio altissimi" "Domine, non secundum peccata "Qui velatus facie fuisti" nostra" (2-4-h) "Salve regina" (4-h)
salme lauldes süüaluse poole. Varsti nägi süüdistatu ja kogu rahvas seda rongkäiku enese ees. Tütarlapse pilk aga kiindus sellesse, kes otsekohe ristikandja järel eesotsas käis. «Oo,» ütles ta tasakesi ja lõdises ise, «jälle tema, see preester!» See oli tõepoolest ülemdiakon. Vasakut kätt oli tal alamkantor, paremal kantor, ametikepp käes. Ülemdiakonil endal oli pea kuklas, silmad liikumatud ja pärani avatud, ning ta laulis valju häälega: «De ventre inferi clamavi, et exaudisti vocem meam, Et projecisti me in profundum in corde maris, et flumen circumdedit me.» 24 Silmapilgul, mil ta kõrge teravkaarvõlvi alt päevavalgele ilmus, seljas lai hõbedane kirikukuub musta ristiga, oli ta näost lausa kaame, nii et mõnelgi rahva hulgas mõte tekkis, kas pole see mitte üks põlvitavaid marmorist piiskoppe koori hauakividelt, kes püsti on tõusnud ja nüüd siia tulnud, et haualävel surmaminejat vastu võtta.
annaabi.ee 
