pikka küpsemist. Cornas on tumedam ja robustsem. Saint- Peray - aromaatsed valged veinid. Chateauneuf du Pape soojemalt , vahemerelisema kliimaga alalt, Rhone lõuna oru tuntuim. Gigondas lihtsam ja vähe nüansseeritud vein. Cotes du Rhone on veine millal puudus aastakäik, sest saadud on mitme aastakäigu kokkusegamisel. On valmistatud Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre ja Cinsault segust. On olemas ka valge, mis koosneb Bourbulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne, Rousanne, Viogner jt. Tavel on Rhone klassikute hulka kuuluv roosa vein. Provence mahlased ja lihtsaid veinid enamjaolt Hispaania veinipiirkonnad. Andaluusia tuntud eeskätt kangestatud veinide poolest, nagu serri ja malaga, valm ka mahlakaid punaveine. Campo de Borja kasv. Peamiselt Garnacha viinamarja. Veinid on pehme struktuuriga, mahlaselt pargised ja mõnusalt vürtsised. Cigales kasv. Tempranillot ja Garnachat, veinid on tihedad ja marjased
Chenin Blanc üks tähtsamaid Loire'i oru viinamarjasorte. Veinid on väga aromaatsed, hea happega ja puuviljased. Kui viinamarjad on korjatud hilissügisel, võib vein olla magus, elegantse happega ja väga pikaealine. Tähtsal kohal on mari Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuid seal nimetatakse seda Steeniks. Seal annab kergeid, aromaatseid, rohuseid ja puuviljaseid veine. Kasvatatakse ka veel Californias, Uus- Meremaal, Argentinas ja Tsiilis, kus tuntakse Pinot Blanco nime all. Clairette madala happesusega, hilja valmiv mari, mida kunagi kasutati Lõuna- Prantsusmaal vermuti baasveinina. Viimasel ajal on sellele marjale hakatud rohkem Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus tähelepanu pöörama. Kasvatatakse põhiliselt Lõuna-Prantsusmaal Languedocis, Provanc'is ja Lõuna-Rhone'is. Hinnatakse Rhone'i linna Die ümbruses, kus valmistatakse väga head vahuveini Clairette de Die
Veidi peale Lyoni linna asuvad jõe järskudel kallastel Côte-Rôtie viinamarjaaiad. Seal tuleb tuntud punane vein, mille valmistamiseks kasutatakse Syrah' ja vähesel määral valge Viogner' marju. Järgnevad piirkondadest Condrieu, St. Joseph, Hermitage, Grozes-Hermitage, Cornas ja St. Peray. Lõunapoolne Rhône lisab juurde hulgaliselt valgeid valgeid sorte, nagu Grenache Blanc, Bourbulenc, ja Clairette, ning punaseid viinamarju nagu Grenache Noir, Ginsault, Carignan ja Mourvérde. Seal valmistatakse valget või punast igapäevaveini (Côtes du Rhone) ning võimsaid Vacqueyras', Gigondas' ja Châteauneuf de Pape'i pudeleid. Viimane neist on saanud oma nime 13. sajandil Avignonis asunud paavsti suveresidentsi järgi ning selle segus võib kasutada kuni 13 erinevat valget ja punast marjasorti. Väärikust kinnitab ka pudelile valatud Vatikani sümbol.
annaabi.ee 
