temperatuur. Järgnevalt koostage soojusliku tasakaalu võrrand, millest leidke otsitav erisoojus. Tehke tabeli abil kindlaks, mis ainega on tegemist. Termomeeter segaja Kalorimeeter Kalorimeeter Tähistused: mkeha keha mass ckeha keha erisoojus tkeha keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi vee erisoojus mkal kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0 vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur t vee, kalorimeetri, segaja ja metalli ühine temperatuur pärast metallsilindri vettelaskmist Metall annab jahtumisel ära soojushulga, mis võrdub:
t 2) 0,170 24 26 4200 1 430 0,147 25 28 4200 1 860 0,190 24 27 4200 2 397 0,163 24 27 4200 2 052 Keha jahenemisel mkeha t1 t2 ckeha Qkeha äraantav energia 0,052 96 26 487 1 767 0,052 96 26 417 1 513 0,052 96 26 394 1 430 Ckeha = mkeha * (t1-t2) 0,052 96 28 527 1 860
Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur t- vee, kalorimeetri, segaja ja metallic ühine temperatuur pärast metallsilindri vettelaskmist Vigade arvutus: Lõppvastus: Studenti koefitsentide tabel
Soojusmasina kasutegur: η= = Q1 Q1 T 1−T 2 Ideaalse soojusmasina kasutegur: η= T1 Soojuspaisumine Mõisted: lineaarse paisumise tegur 𝛂, , pikkus l, Soojuspaisumine: Δl=α l ΔT Pindala, ruumala Pindala muutumine: Δ A=2 α A ΔT Ruumala muutumine: Δ V =3 α V Δ T Soojusmahtuvus Mõisted: keha mass m, algne temp. T1, soojushulk Q, keha soojusmahutavus ckeha Q Soojusmahutavus: c keha = T 2−T 1 J Ühik: K c keha Aine erisoojus: c= m Tähtsad arvud • Raskuskiirendus: 9.8 m/s2 • Heli levimise kiirus õhus: 330 m/s • Valguse levimise kiirus: 3 ⋅108 m/s = 300 000 km/s • Atmosfääri normaalrõhk eri ühikutes: 1 atm = 101300 Pa = 1013 hPa = 760 mm/Hg
igaveseks. Madal õhurõhk tekitab hüposkiat , kopsuturseid , CO2 puudulikkust vms , dekompressioonitõbe , organismis olevad gaasid paisuvad. Eelneva valemiga saab arvutada vaba langemise keskmise kiiruse antud kõrguselt hüpates vms. Keha soojusmahtuvus on soojushulk , mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Sõltub : materjalist , massit , välistingimustest. Aine massiühiku soojusmahtuvust nimetatakse aine erisoojuseks. c=ckeha/m Molaarne soojusmahtuvus(massiasemel on moolimass antud) C=c*µ Isokoorsed on protsessid mis kulgevad konstantse ruumala tingimustes . (Cv constantne ruumala) Termodünaamika esimene seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu (energia jäävuse seadus). Molaarne isokoorne soojusmahtuvus soojushulk 1-mooli gaasi temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra jääval ruumalal .
Oletame, et gaas koosneb erinevat liiki gaaside segust, sel juhul on gaasi kogurõhk erinevate gaaside osarõhkude (ehk partsiaalrõhkude) summa: p= p1 p2 p 3...=n1 kT n 2 kT n3 kT ... , (2.18) 17 kus n1, n2, ... on erinevat liiki gaaside kontsentratsioonid. Seost (2.18) nimetatakse ka Daltoni seaduseks. 2.3. Siseenergia ja soojusmahtuvus Keha soojusmahtuvuseks Ckeha nimetatakse suurust, mis võrdub soojushulgaga, mis tuleb kehale anda, et tõsta tema temperatuur ühe kraadi võrra. Olgu temperatuuri tõstmiseks dT võrra vajalik soojushulk dQ. Siis on keha soojusmahtuvus vastavalt definitsioonile: dQ C keha = . (2.19) dT Soojusmahtuvuse mõõtühiks SI-s on J/K.
annaabi.ee 
