väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus "Inimeste sõbrale", mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli valgustusaja perioodiga
väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus "Inimeste sõbrale", mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli valgustusaja perioodiga
94 printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna “tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest “civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna “civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. “Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus “Vestlused”, mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus “Inimeste sõbrale”, mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli