õigus arendab meie juriidilist arusaamist üldse. Rooma juristide õigusprobleemide analüüs on heaks kooliks juriidilisele mõtlemisele. Olles võimeline lahendama neid probleeme, suudab tänapäeva jurist orienteeruda ka meie aja õiguslikud probleemistikus.11 11 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Ilo, 2000, lk 14 10 Kokkuvõte Olid ajad, kus Rooma õigust ja tema seadustekogu Corpus iuris civilist peeti kogu teaduse alussambaks. Rooma on andnud paljudele õigusprintsiipidele viimistletud formuleeringu. Veel nüüdki loetakse juristidele Rooma õiguse tundmist ka praktiliselt vajalikuks. Roomlaste erakordne suurus avaldub õiguse valdamises. Õigus ja õiguspraktika oli ainus kultuurivaldkond, kus roomlased ei lasknud endale midagi ette näidata. Ka minu arvates on juristil väga oluline tunda Rooma õigust. Oma riigi õiguse tundmine on väga tähtis ning vahel
juriste, et muuta ennast Prantsusmaa ainuvalitsejaks ning pärast Rooma õiguse kasutuselevõttu täituski valitseja eesmärk. Samal ajal rajati Euroopas esimesed õigusteaduse ülikoolid, sõlmiti esimesi seaduslikke kokkuleppeid ning õigus muutus järjest rohkem integreeritumaks igapäevasesse ellu. Kultuuriline põhjus Renessanssi ajal arenesid inimeste teadmised füüsika, astronoomia, geograafia ja teiste teadusharude kohta. Õigusteadus polnud erandiks. Antiikajast pärit Corpus Iuris Civilist peeti paljude juristide poolt perfektseks õigusallikaks. Kuna taassünni ajal toimusid mitmetes kultuuriharudes muutused, siis olid valitsejad ka õigusavastuste suhtes avatumad. Majanduslikud põhjused 12. sajandist alates hakkas tõusma linnade ja kaubanduse tähtsus. Linnades oli suurem konsentratsioon inimesi, mis tähendas, et rohkematel inimestel oli võimalik minna ülikooli õigusteadust õppima. Kaubanduse kasvades kasvas ka vajadus lepingute järgi, mis võimaldaks rahulikku kooselu
12. sajandil. Aluse pani sellele Bologna ja Pariisi ülikoolide sünd, mis on väga üksteisest erinevad. Need ülikoolid olid kõige kuulsamad ülikoolid kuni keskaja lõpuni. Bologna ülikool rajati 1088. aastal praegusel Itaalia alal. Bologna ülikooli peamiseks õppevaldkonnaks oli õigusteadus. Esimesi professoreid Bologna ülikoolis oli Pepo, kes õpetas umbes 1070-1100. Veelgi tähtsam oli professor Irnerius, kes õpetas aastatel 1112-1125. Irnerius tundis väga hästi Corpus iuris civilist ja oskas seda ka õpilastele edasi anda. Õigust oli õpetatud ka varem, kuid Bologna ülikool oli midagi enamat, kui lihtsalt privaatkool, kus õppejõud õpetas õigust nii, nagu tema seda nägi. Bologna ülikool muutus nii tuntuks, et seal hakkasid õppima üliõpilase väga erinevatest riikides, nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa. Õpilased moodustasid grupid vastavalt sellele, kust nad pärit olid. Need samad grupid hakkasid valima enda etteotsa rektorit