(4) Parce qu'avec le nouvel objectif social et la nouvelle situation sociale de référence que les auteurs du CECRL ont fixés désormais à l'enseignement-apprentissage des langues-cultures étrangères en Europe celui de former un « acteur social » dans une société multilingue et multiculturelle , il ne s'agit plus seulement de préparer les apprenants à vivre avec les autres, mais à agir avec eux, aussi bien dans le domaine public pour « faire société » avec les autres citoyens que dans le domaine professionnel, pour travailler ensemble au sein d'une même entreprise.4 2. Les différentes composantes historiques de la compétence culturelle Le tableau suivant présente schématiquement les différentes composantes de la compétence culturelle telles qu'elles ont été privilégiées au cours de l'évolution de la didactique des langues cultures. En termes de méthodologie constituée ou d'orientation méthodologique, elles
korra järgi 5 aastaks. Järgmised valimised toimuvad 2002.a. aprill-mai. President nimetab ametisse peaministri ja kinnitab ametisse ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja Parteid: Prantsusmaa suuremad parteid on alljärgnevad Kommunistlik Partei (Parti Communiste) Rohelised (Les Verts) Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens) Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste) Radikaalsotsialistid (Parti Radical Socialiste) Liberaalsed Demokraadid (Démocratie Libérale) Ühendus Demokraatia Kaitseks (Union pour la Démocratie Fran?aise) Ühendus Vabariigi Kaitseks (Rassemblement pour la République) Rahvusrinne (Front National) Neist olulisemad on Sotsialistlik Partei (PS), Ühendus Vabariigi Kaitseks (RPR), Ühendus Demokraatia Kaitseks (UDF). Viimane omakorda jaguneb kolmeks parteiks Vabariiklik Partei
a. mais, mille tulemusel sai Jacques Chirac uuesti presidendiks. President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid: · Kommunistlik Partei (Parti Communiste) · Rohelised (Les Verts) · Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens) · Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste) · Ühendus Demokraatia Eest (Union pour la Démocratie Française) · Rahvaliikumise Liit (Union pour le Mouvement Populaire) · Rahvusrinne (Front National) Neist olulisemad on Rahvaliikumise Liit (UMP), Ühendus Demokraatia Kaitseks (UDF), Sotsialistlik Partei (PS). Viimastel aastatel on tunduvalt aktiivsemaks muutunud äärmuslikud jõud. Näiteks paremäärmuslikku Rahvusrinnet (Front National FR) võib pidada
annaabi.ee 
