peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast ega lahkunud telgist. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. Nüüd pöördub Achilleuse
raamat"). Selles on 195 maali, visandid ja joonistused. Ta märkis juurde töö valmimise aja ja tellija nime, püüdes sellega vältida maalide võimalikke võltsinguid. Lorrain maalis palju veduute ehk väga täpseid maastikupilte, nagu näiteks "Genova sadam" (1634). Romantiline valguse mäng taevas, merepinnal ning väga peenelt maalitud arhitektuuril on maalides "Kleopatra randumine Tarsoses" (1642), "Seeba kuninganna asumine laevale" (1648), "Odüsseus loovutab Chryseise tema isale" (1644). Lorrain´i varasematele maastikele on iseloomulik küljelt langev valgus ja muudki eksperimendid valgusega. Ta lõi idealiseeritud stseene meresadamatest, kus tavaliselt oli ankrusolev laev ja selle lähedal loss või palee ("Sadam" 1639). Paljud maalid on raskepärastes pruunides toonides. Pärast 1640. aastat muutus maalidel kujutatu vaiksemaks, rahulikumaks. Valguski oli pehmem, soojem. Tööde koloriit oli kollakas, isegi kuldne (''Maastik Apolloni ja
° Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne ° Uus kompositsiooniskeem ° Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms ° Keskel vaade kaugusse ° Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik ° Ideaalmaastikes stafaazi osatähtsus väike ° Lüüriline meeleolu peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega ° Palju ka rannapilte ° ,,Odysseus loovutab Chryseise tema isale" Portreemaal ° Õukondlased soovisid, et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena ° Kujunes välja eriline paraadportree tüüp ° Tähtis pole inimese vaimse palge avamine ° Tore riietus, aumärgid, valitsejalik poos, luksusliku interjööri täpne kujutamine (sageli äärmuslik) ° Esialgu ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad ° Hiljem suurenes Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisus, baroklikus ° Hyacinthe Rigaud
" Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile. Tema käes ongi Chryseis orjatariks, ja seega on tema võimuses tüdruk isale tagasi anda ning seeläbi Apolloni raevu vaigistada. Keegi aga ei söenda seda talle öelda. Mitte keegi peale Achilleuse, kes lausub:" Valdjas, tee, mis on sinu kohus. Loovuta tüdruk." ,,Mina loovutagu tüdruk?" vastab Agamemnon solvunult. ,,Mina - teie juht? Kui ma seda teen, siis ainult ühel tingimusel: et Chryseise vastu antaks mulle teine niisama noor ja ilus orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!" ,,Sa mõtled ehk minu orjatari Briseist?" küsib Achilleus süngelt. ,,Jah!" kõlab karm vastus. ,,Ja kui sina teda mulle ei anna, tulen ma ja võtan ta sinu käest ise." Achilleus tunneb, kuidas raev paisutab ta rinda; vaevalt suudab ta seda vaos hoida, vaevalt suudab hoida kätt mõõgapidemele langemast ning ta lausub, ise üle keha värisedes: ,,Ah seda sa siis kavatsed