siiski. Tegemist on erootilise armastusromaaniga. Loo keskmes on seksuaalmaniakk Christian Grey, kellele hea välimuse tõttu moraalsed puudujäägid andeks antakse, ning naiivsevõitu tütarlaps Anastasia Steele, kes välise ilu nii mehe iseloomust kui iseenda heaolust ettepoole seab, ja Christianisse kõrvuni ära armub. Teise osa alguseks on nende suhe jõudnud karidele, kuid õnneks piisab Anastasiale vaid mehe ilusa näolapi nägemisest, et füüsiline väärkohtlemine unustada ja Christianile uus võimalus anda. Eesmärk näib olevat tõestada, et end sadistina määratlev Christian on tegelikult võimeline ka normaalseks suhteks. Millegipärast hakkab asi aga üpris kiiresti teises suunas liikuma: hoopis Anastasia on see, kes mehe vägivaldsevõitu nõudmistega kohanduma peab. Teises osas ilmub välja ka Christiani endine alistuja, kes pole Christianist endiselt üle saanud. Anastasia ja Christiani elu muudab raskeks ka viimase eks, Elena, kes ta sellisele teele viis ja
märgata juba 1940. aastate algul. Selle pärast on Bill Haleyt palju pidada rock-muusika isaks. Tema plaadistas 1954. aastal oma bändiga ,,Comets" pala ,,Rock around the Clock." Algul ei pööratud sellele laulule tähelepanu, aga kui ilmus film ,,Blackboard Jungle" ja seal oli see laul tunnusmeloodiaks, siis hullusid paljud noored. Hiljem andis superesinemisi ansambel ,,The Beatles." Rock-muusika sünnil on mitmeid eeldusi. Kitarr kui muusikariist tegi tänu Charlie Christianile ja Les Paulile 40-ndail aastail läbi tormilise arengu. Muusika levikule aitas suuresti kaasa elektroonika tormiline areng. II maailmasõjal oli rock'n' rolli ja rock-muusika sünnis suur tähendus. Nimelt USA-s kutsuti armeesse nii musti kui ka valgeid mehi erinevatest paikadest. Seal toimus nende muusikaliste traditsioonide segunemine kiiremini, kui see oleks toimunud rahuajal Klassikalise rock'n'rolli kuldaeg ei kestnud kaua, kõigest aastateil 1954-1958. See
katk oli tema ja Clemeti pere võtnud. Külaelanikud seda heaks ei pidanud. Tähtsaimad on siiski rootslaste muistsed priiusekirjad, mis määravad rootslaste õigused ja koormised, kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa. Kui kohalikus kirikus toimus leeritamine, sai Clemet aru, kus priiusekirjad on ning võttis need oma hoole alla. Rääkis neist ainult Getterile ja oma paatkonna ülemale, Knutersi Christianile. Rootslaste muistsed priiusekirjad polnud tähtsad mitte ainult rannarootslastele, vaid ka balti aadlikele. Aadlikud tahtsid kirju enda kätte selleks, et neid hävitada ning poleks ühtki kirjalikku tunnistust rootslaste vabaduse kohta. See oli majanduslikult kasulikum aadlikele, kuna nad soovisid talupoegi pärisorjastada. Romaanis oli erinevaid probleeme. Suurim probleem oli vabaduskirjade leidmine, säilitamine, õigesti kasutamine. Selle ümber keerlevadki kõik kolm raamatut
hiljuti lahkunud Jaan Kross, dirigentideks Vello Pähn ja Aivo Välja, lavalise seade autoriks Neeme Kuningas ning muusikaliseks juhiks Tarmo Eespere. ,,Cyrano de Bergerac'' põhineb Edmund Rostand'i kuulsal ja samanimelisel värssdraamal, mis jutustab sügavast ja ennastohverdavast armastusest. Nimelt on peategelane, Cyrano, kelle välimus talle just meelepärane pole, meeletult armunud kaunisse tütarlapsesse nimega Roxane. Paraku selgub aga, et Roxane'i süda kuulub äsja Pariisi saabunud Christianile. Kui noormees ka ise Roxane'i armastusest kuuleb on ta sõnatu ning ennastohverdavalt lubab Cyrano teda aidata andes talle kirja, mille ta ise oli tütarlapsele kirjutanud. Christian ei olnud oma tunnete kirjeldamises just väga osav. Teises vaatuses aitab Cyrano noortel isegi abielluda ning kolmandas vaatuses noor ja ilus Christian sureb. Mõne aja pärast mõistab neiu, et oli armunud hoopis Cyrano hinge ja olemusse. Teose lõpp on traagiline, sest sureb ka Cyrano ja
Stenbockile. Katarinaga oli ta abielus kuni surmani. CHRISTIANI TAGASITULEK 1531. aastal sai Gustav kaela uue Dalarna ülestõusu. Mässajad olid ebaõiglaste maksunõudmiste vastu. Seekord oli asi ühes kirikukellas, mis nõutsi sisse iga kihelkonna käest. Ettekäändeks oli Lübecki võlg, kuigi võlga oli saadud hästi tagasi maksta. Seetõttu kutsutakse seda ülestõusu ka Kellasõjaks. Keeruline riigisisene seis andis indu maapaos olevale Christianile naasmiseks. Christian lahkus Madalmaadest suure löögijõulise väega 26. oktoobril, kuid sattus sügistormi ja mitu laeva läksid põhja. Umbes poole väega maabus ta Lõuna-Norrasse. Peagi kuulus suurem osa Norrast Christianile. Rootsis oli Gustav otsekohe nõudnud sõjaliste jõudude kogumist Västergötlandi. Tükk aega ta ülehindas Christiani sõjalist jõudu. Ta keelas oma väejuhtidel suuremate lahingute alustamise
annaabi.ee 
