(1500-1520/30) karusnahkse voodriga ülejäänud Euroopa lahtkäistega mantel, (u.1500-1630) vammus, kubemekott, Eestis 1520-1650 trikoopüksid sisselõiked varrukatel korsett, võruseelik brokaat, samet, krepp siid, sifoon pits barett taskurätt kandilise ninaga jalatsid, pantofles, chopines, kinga ihmad pärlid Barokk vahast mannekeenid (1600- 1715.a) esimene moeajakiri erinevad rõivad seoses elujuhtudega N: seelik, pihik, kleit dekoltee, puusapadi, laiad puhv-varrukad, põll, mantoo M:särk, laiad (põlv)püksid, sukad, kuub, keep, mantel, saterkuub, kübar,
Kuld- või hõbeniidiga tikitud siidRenessansiajastul kuulus vabas õhus kantava rõivastuse juurde peaaegu alati ka näomask, seda kandsid mõlema soo esindajad Jõukad naised katsid näo maskiga jalutuskäikudel või teatrisse sõitmisel. Prantslannad olid arvamusel, et lisaks moekusele kaitseb mask ka nende õrna näonahka JALANÕUD NAISED Jalatsitematerjaliks olid nahk, kalev ja siid Rikaste naiste, kurtisaanide ja prostituutide jalatsid kandsid nimetust chopines - kompadega sarnanevad kingad tõstsid nende kandja maast kõrgele ning nendega oli väga raske normaalselt käia. Olukorda püüti parandada kinga nina- ja tallaosa allapoole toomisega, mis viis kõrgekontsaliste kingade leiutamiseni Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad
Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits. Renessansiajastu hindas kõrgelt kanga ilu. Ajastu süvenedes kadusid rõivastelt bütsantsi stiilis tikandid, et kangas saaks kogu ilus mõjule pääseda. Jalatsid: Renessansiajastu jalatsimaterjaliks olid muu hulgas nahk, kalev ja siid. Rikaste naiste, kurtisaanide ja prostituutide jalatsid kandsid nimetust chopines. Kompadega sarnanevad kingad tõstsid nende kandja maast kõrgele ning nendega oli väga raske normaalselt käia. Olukorda püüti parandada kinga nina ja tallaosa allapoole toomisega, mis viis kõrgekontsaliste kingade leiutamiseni. Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad.
Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits. Renessansiajastu hindas kõrgelt kanga ilu. Ajastu süvenedes kadusid rõivastelt bütsantsi stiilis tikandid, et kangas saaks kogu ilus mõjule pääseda. Jalatsid: Renessansiajastu jalatsimaterjaliks olid muu hulgas nahk, kalev ja siid. Rikaste naiste, kurtisaanide ja prostituutide jalatsid kandsid nimetust chopines. Kompadega sarnanevad kingad tõstsid nende kandja maast kõrgele ning nendega oli väga raske normaalselt käia. Olukorda püüti parandada kinga nina ja tallaosa allapoole toomisega, mis viis kõrgekontsaliste kingade leiutamiseni. Kingad olid väga kallid ning nende kaitsmiseks pori, vee ja lume eest kinnitati halva ilmaga kingataldade külge kangariba abil puust platvormid ehk pantofles, ja nii ei puudutanud kingad enam maad.
annaabi.ee 
