teel. Kõigepealt on tarvis meil endil end kaitsta ja ette valmistuda -- ma kõnelen trieeridest, rahast ja sõdureist. Sest kui ka kõik teised nõustuksid orjadeks muutuma, tuleb meil igatahes võidelda vabaduse eest. 71. Niisiis, esiteks valmistame kõik selle ette ja teeme seda avalikult, siis juba pöördume üleskutsega teiste poole ja saadame saadikud asja selgitamiseks kõikjale, nagu Peloponnesosse, Rhodosele, Chiosele, Pärsia kuninga juurde (sest ka tema huvides pole lasta Philipposel kõike oma võimule alistada), et juhul, kui te neid veenate, nad oleksid tarbe korral teie kaaslased nii ohtudes kui kuludes, kui aga see ei õnnestu, et siis tegevuseks vähemalt aega võita ... 73. Ent ma ei ütle, et tuleb üles kutsuda teisi, et aga meie ei peaks ise tegema seda, mis meie huvides, tarvilik. Oleks ju ka rumal oma valdusi kaitsetuks jättes väita, et hoolitseme võõraste
e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia uus aristokraatia võttis üle vallutatute keele ja kultuuri
e. Kr. mererahvad (`akhaiasa' v. `akhaiusa') Trooja sõda toimus ühtede andmete j. 1208., värskema info põhjal 1184. e. Kr. Maakera ümbermõõdu väljaarvutaja Eratosthenes (V saj. e. Kr.) väitis, et 1183. Ahhailased koloniseerisid Küklaadid ja Väike-Aasia ranniku (Lesbose ja Tessaalia dialektid on lähedased.) Kol oni sa ts i ooni 3 pea te e d: Põhjatee Tessaaliast Lõunatee Peloponnesosest Kreetale ja Küprosele Kesktee Atikast ja Euboiast Küklaadidele, Samosele, Chiosele. Joonlastel oli 12 linna liit, keskuseks Poseidoni püha linn Mykale neemel; aioollastel samuti 12 linna liit Hermose deltas. Kolonisatsioon kandis hilismükeene klt. üle Väike-Aasia ranniku väga suurele territooriumile. 6. Doorlaste sisseränne. Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.) Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel, kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr
annaabi.ee 
