India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president. Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal. Enne seda oli ta Rajasthani kuberner. Kliima on Indias troopiline, mussoontuuled toovad riigi ookeanilt suvel kaasa vihma. Vihma sajab palju ka India kirdeosas, seal asub maailma sademerohkeimaid linnu Cherrapunji. India sügavamates metsades võib kohata ka jaaguare, gepardeid, pühvleid elevante, krokodille ja muid loomi. India rahvusloomaks on tiiger. Esimene India tsivilisatsioon tekkis umbes 8000 aasta eest Induse jõe orus, kuid selle hävitasid põhjast sissetunginud aaria hõimud. Kuningas Ašoka rajas 3. sajandil eKr suure riigi, tema ajal levitati laialdaselt buda usku (budism). Hinduismi mõju tugevnes umbes aastal 400 pKr. Muslimitest vallutajad (islam) hõivasid 9.–12
See mäestik asub Lõuna-Ameerikas ja selle pikkus on 7500 kilomeetrit. Kui arvestada kõrgust, on kõige kõrgem mäestik Himaalaja. See asub Aasia keskosas ja selle kõrgeimad mäetipud on üle 8000 meetri merepinnast. Kus puhub tuul kõige kiiremini? Anemomeeter muudab tuule kiirust. Antarktikas on mõõdetud eri paigus tuule kiiruseks 320 kilomeetrit tunnis. Kus sajab kõige rohkem? Kõige rohkem sajab India ookeani saartel, Austraalia loodeosas ja Aasia edelaosas. Sellises kohas nagu Cherrapunji sajab aastas keskmiselt 12 000 liitrit vett ruutmeetrile! Kus on olnud kõige kõrgem temperatuur? Temperatuur sõltub geograafilisest laiusest, millised õhumassid seal liguvad ja asukoha kõrgusest. Kõrgeim temperatuur registreeriti 1922. aastal Liibüas. Seal oli siis 58 kraadi varjus! Kasutatud kirjandus: Axis Geograafia entsüklopeedia
Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes, umbes 0,8 mm aastas. Kõige rohkem sajab Cherrapunji (Indias) sajab aastas keskmiselt 11 000 mm vett ruutmeetrile. 12. Ilm ja kliima. Kliimasüsteemide hierarhia. Ilm on meteoroloogiliste elementide kompleks antud kohas antud ajahetkel (mõõtmismomendil). Kliima on antud kohale iseloomulik ilmade reziim pika ajavahemiku vältel (vähemalt 30 aastat). Tänapäeval vaadeldakse kliimat kui kliimasüsteemi. Kliima on kliimasüsteemi olekute statistiline ansambel küllalt pika ajavahemiku kestel
annaabi.ee 
