On inimei , kellel areneb Chepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab aega ligikaudu 520 aastat, enne kui tõsist muret tegema hakkab. Maailmas on ligi 170 miljonit viirusega nakatunud inimest ja igal aastal esineb 3 kuni 4 miljonit uut haigusjuhtu.Eestis on 1%haigestunuist ehk ligi 14 000 inimest. KUIDAS NAKATUTAKSE CHEPATIITI? Chepatiit viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, viiruse ülekandeks piisab isegi ühest veretilgast. Viirus on kuivanud veres püsinud kauem kui palju teised viirused,isegi kuni kolm kuud. Tüüpilised nakatumisteed: *vere ja verekomponentide ülekanded(doonorlus) *ühiste süstlanõelte kasutamine *saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte
Kes sobib doonoriks? 1860 aastane. Terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid. Kehakaaluga üle 50 kg. Viimasest vereandmisest peab möödas olema meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Doonor peab olema puhanud ja söönud. Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle 1 aasta. Sa ei sobi doonoriks, kui oled: nakatunud HIviirusega või arvad, et võid olla HI viiruse kandja. põdenud või nakatunud B või Chepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja (NB! Ahepatiidi puhul võib verd loovutada aasta pärast tervenemist). kasutanud nõelaga süstitavaid uimasteid. omanud või omad rohkearvuliselt seksuaalpartnereid sh raha eest. mees, kes on olnud seksuaalvahekorras teise mehega. olnud seksuaalvahekorras eelpool mainitud nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega. Veel mõned tingimused: Kui Sulle on tehtud vereülekandeid, nõelravi, tätoveerimisi või
kaalutlustel. Lubatud on vaid otseste rasedusega seotud kulude katmine. · Asendusema peab olema viljakas eas, terve ja sünnitanud naine. · Eelnevalt on vaja hinnata tema terviseseisundit ja võimalikke rasedusega seotud riske. Nõuded bioloogilistele vanematele Inglismaal peetakse soovitavaks, et ema peaks olema kuni 35aastane, isa vanusepiir võiks olla 55 aastat. Nende terviselugu peab olema põhjalikult uuritud, neil ei tohi olla HIVnakkust, B ja Chepatiiti, uurima peab ka reesusstaatust. Mees peab läbi tegema põhjaliku spermaanalüüsi. Oluline on, et rasedusest ei tekiks ohtu asendusemale, tema perekonnale ja tulevasele lapsele. Kindlasti on bioloogilistel vanematel asendusema ees teatud kohustused, juba näiteks kas või see, kuidas asendusemale kompenseeritakse raseduse tõttu saamata jääv töötasu ja muud rasedusega seotud kulud. Näited päriselust: Võimalikud lapsevanemad
annaabi.ee 
