Starting his American travels in San Francisco, Kipling journeyed north to Portland, Oregon; on to Seattle, Washington; up into Canada, to Victoria and Vancouver, British Columbia; back into the U.S. to Yellowstone National Park; down to Salt Lake City; then east to Omaha, Nebraska and on to Chicago, Illinois; then to Beaver, Pennsylvania on the Ohio River to visit the Hill family; from there he went to Chautauqua with Professor Hill, and later to Niagara Falls, Toronto, Washington, D.C., New York and Boston. In the course of this journey he met Mark Twain in Elmira, New York, and felt much awed in his presence. Kipling then crossed the Atlantic, and reached Liverpool in October 1889. Soon thereafter, he made his début in the London literary world to great acclaim. Career as a writer In London, Kipling had several stories accepted by various magazine editors. He also found a place to
moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga.Isegi kriitilisel positsioonil olles tuleks öelda, et sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?Chautauqua olevat saavutuste õhkkond. Sealne kultuur on liigselt teisejärguline, headus väheinspireeriv. James väitis, et ta ei suudaks sealset elu välja kannatada. Tema vajab tasakaalu. Näiliselt ideaalne koht oli keskpärane, inimesed vajavad halbu kogemusi, negatiivseid elamusi, et reaalselt head ja positiivset olukorda hinnata/väärtustada oskaks. Niipea kui asutakse lihtsalt vilju nautima, muutuvad asjad näruseks. Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"
seda head, mis on halbade aegade vahepeal. o Esmamulje oli ülipositiivne: ,,Õhk on seal tulvil kainust ja töökust, arukust ja headust, korda ja ideaalsust, jõukust ja reipust. [ ] Ühesõnaga siin te võite saada eelmaiku sellest, milline võiks inimühiskond olla, kui kõik seisaks valguse käes ning puuduksid kannatused ja hämarad nurgatagused." Kuid kui ta lahkus Chautauqua koosolekukeskusest tumedasse ja nurjatusse maailma, tabas ta end mõtlemast, et sealt lahkumine oli kergendus. ,,See kord seal on liiga taltsas, see kultuur liiga teisejärguline, see headus liiga väheinspireeriv. Selles inimdraamas puudub negatiivne tegelane ja valu." Ta sai aru, et tema ei suudaks sealset elu välja kannatada. o Mõtiskledes, mille puudumine oli seal nõnda tajutav, et ei lasknud tunda