sõda(1337-1453). Kuningas otsustab oma lemmiktütre Joani panna Hispaania kuningale mehele. 1348. aastal lahkub Joan Inglismaalt, kuhu kohutav haigus polnud veel jõudnud. Paavsti kuuria asub Avignonis. Paavstiks on Clemens VI. Katoliku kirikut halvustati- preestreid kritiseeriti nende liigselt vaba eluviisi pärast. Vaimulikkonnas oli toimunud kõlbeline langus. Paavsti suurimaks usaldusisikuks sai tema ihuarst Guy de Chauliac. Katku levik Katku levik algas Hiinast kust bakter liikus edasi Kesk-Aasiasse ning 1347. aastal jõudis välja Mongolite impeeriumini. Kogu islamimaailm nakatub kiiresti ning inimesed hakkavad massiliselt surema. Külad, mis olid ainult surnuid täis, tehti tühjaks- kaasa võeti kõik, mis võiks kasulik olla ning asjadega levis ka bakter edasi. Mongolite impeerium avas kaubavahetuse Lääne-Euroopaga. 1346. aastal mongolid
1400 ehitas anatoom Aleksander Bendetti Padovasse esimese anatoomilise teatri: linnakodanikud võisid tulla laiba lahangut vaatama. Eelkõige külastasid naised. Lahangut viidi läbi kirurg- habemeajajate poolt. Väga algeline. Professorid ise lahangutest osa ei võtnud. Teatati ladina keelseid termineid, mis olid eksitavad. 13.sajandi lõpus kirurgia käsiraamat Andrie de Mondevill ,,Kirurgia." Põhines Hippokratese, Kalenose ja idamaa tarkadel. 1363 ,,Chirurgia magna" Cay de Chauliac. Teosel 3 osa: eelnevate aegade resümee, kirurgiale pühendatud moraalinõuded, isiklikust vaatusest pärinenud ravivõtted. Raamatus peatükke anatoomiast. Progressiivne uuendus, et nõuab haava ravis järgnevaid tegevusi: võõrkehade kõrvaldamine, haavaservade lähendamine, kontakti säilitamine. Luumurdudes venitustehnika- plokid, raskused. Pikki sajandeid peeti heaks raamatuks. Epideemiad keskajal: katk e. must surm. Sai alguse Hiinast 1330 tarniti kaupu. Levis rottidel, kirpudel
· dieteetika (lisaks dieedile, ka eluviisid, kliima); · ravimid; · kirurgia (aadrilaskmine nt). Kasvas huvi anatoomia vastu, mis omakorda põhjustatud õppinud arstide huvist kirurgia vastu. Üldiselt teatavasti (veel kaua aega hiljemgi) oli ühelt poolt ülikoolis õppinud arsti (füüsikuse) ja teiselt poolt meistri käe all (käsitöö!) oma kutse omandanud kirurgi-habemeajaja, vahel suur erinevus. 1363. aastal ilmus aga ühe esimestest ülikoolis õppinud kirurgidest, Guy de Chauliac'i (~1300-1368), Chirurgia magna, milles järgmised peatükid (milledest saab lugeja ise aru, millega kirurgia toona eeskätt tegeles): 1) anatoomia; 2) paised; 3) haavad; 4) haavandid; 5) luumurrud ja nihestused; 6) muud haigused; 7) ravimid. Chauliac töötas välja venituste süsteemi luumurdude raviks, võitles sarlatanidest songalõikajatega jne. 1423. a üritasid Inglismaal ühineda arstid ja kirugid ühte tsunfti, paraku ebaõnnestunult
annaabi.ee 
