neid kaldal päikese- või kuuvalguse käes juukseid kuivatamas. Usuti, et nad on kuupreestrinnad ja et nad on võimelised kindlustama eduka kalapüügi. Neriidid pidasid alati meeles ka surelikke, eriti ohus olevaid meremehi. Nad vaigistasid tormi ning tegid kõik võimaliku, et inimeste sõidud merel oleks kiired ja turvalised. Teati ka, et neriidid aitasid Iasonil ja argonautidel tüürida laev eemale Charybdisest ja Skyllast ning sümplegaadidest (kokkupõrkavatest kaljudest). Neriididega seostub legend ,milles kuninganna Kassiopeia uhkustab oma tütre Andromeda iluga. Neriidid muidugi raevusid sellisest väitest, et Andromeda võib olla ilusam kui nemad ja kaebasid oma kaitsjale- Poseidonile, kes ujutas solvangu eest maa veega üle ja saatis merekoletise Kepheuse kuningriiki laastama. Kuulsamad neriidid on näiteks Amphritite (Poseidoni abikaasa) ja Thetis (kõige tähtsam neriid ja Achilleuse ema).
SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli Skylla olnud kunagi kaunis tütarlaps, kellesse armus merejumal Glaukos
alistuda sireenide võlule, toppis Odysseus nende saarele lähenedes kõigil oma kaaslasil kõrvad vahaga kinni. Enda käskis ta siduda masti külge. Kui Odysseus kuulis sireenide häält, hakkas ta kippuma kaldale, kuid ta kaaslased sidusid ta veel tugevamini kinni. Nõnda sai Odysseus hakkama sireenide hääle kuulamisega ja jäi ise terveks. Ühes kohas asus Odysseuse tee kahe hirmsa koletise - Skylla ja Charybdise vahel. Skylla röövis temast mööduvailt laevadelt parimad meresõitjad. Charybdisest aga ei suutnud keegi pääseda: ta neelas tavaliselt kogu laeva koos kõigi sõitjatega. Et neid koletisi polnud kuidagi võimalik vältida, valis Odysseus kahest pahast vähema - Skylla. Kuigi see õgis kuus inimest ta kaaslasteist, pääsesid teised tervelt. Charybdis oleks hukutanud aga kõik. Kuidagi purustas torm Odysseuse laeva ja ta kaaslased läksid kaotsi. Peale pikki seiklusi ehitas Odysseus parve ja asus uuesti merereisile. Kuid Poseidon, kes jälitas teda Polyphemose
Odysseus kasutab oma võimu ära ja saab ka ülejäänud meeskonna päästetud. Lõpuks veedavad nad seal terve aasta ja enne lahkumist käib Odysseus ka allilmas, et kuulda, mis tulevik talle toob. Kõik, mida ta teada saab, on see, et ta ei tohi Heliose loomadele midagi teha. Pärast Kirke juurest lahkumist purjetavad nad mööda sireenide saarest. Odysseus laseb ennast masti külge köita ja teistel suleb kõrvad sulavahaga. Samuti purjetavad nad mööda Skyllast ja Charybdisest, kuid Athena abiga sai laev neist ohutult mööda. V Saar Heliose veistega. Samal ajal, kui Odysseus jumalatele ohverdab, tapab ta meeskond keelust hoolimata toiduks mõned veised ja saarelt lahkudes maksis Helios kätte: laeva tabas välk ja kõik peale Odysseuse hukkusid. Ta ulpis mitu päeva, kuni paisati lõpuks Kalypso saare randa. Sündmustik jõuab tagasi faiaakide juurde, kes tema seiklustest kuuldes heldivad ja aitavad ta tagasi Ithakale