Ta õppis kiiresti ning oli loomulikult juba väga andekas. Eeskuju võttis ta näiteks sellistelt suurkujudelt nagu Cicero, Horatius, Juvenalis, Ovidius, Lucanus, Seneca ja Vergilius. Ta rändas õppimise nimel ringi ning enda sõnul sai ta ,,nagu üheks Peripateetikutest". Sel ajal kuulas ta nominalisti Roscellinuse dialektikaloenguid. Matemaatika ja loodusteadused valmistasid talle raskusi. Tema rännakud tõid ta Pariisi, kus tema õpetlaseks sai realist Champeaux William, Anselmi Laoni järgija. Sel ajal vahetas ta ka oma perekonnanime ,,Abélard'i" vastu. Peagi oli ta nii võimekas, et suutis vaidlustes võita oma õpetajat. Ta lükkas ümber tol ajal domineeriva realismi ning asendas selle enda loodud nominalismiga. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast
seotud esemega. Nad leidsid, et üldmõisted peavad asuma asjas (universalia in rebus). Üheks sellise voolu esindajaks võib pidada Pierre Abélardi (1079-1142). Ta on üks eelskolastilise erioodi silmapaistvamaid mõtlejaid. Kuna ta isa oli väikeaadlik, siis oli tale määratud sõjaväekarjäär. Ta siiski loobus sellest ja lahkust kodust õppima. Tema mõtteviis on mõjutanud õpinguist nii äärmusliku nominalisti Roscellinuse kui ka äärmusliku realisti Champeaux Wilhelmi juures. Umbes 1105.aastaks oli ta rajanud oma kooli Melunis Seine-et- Marne'is, liikudes hiljem piki Seine'i Corbeil'sse ja naastes lõpuks 1108.aastaks Pariisi. 1113.aastal sai ta õppetooli katedraalikoolis, kus ta luges retoorikat ja dialektikat. Abélard oli kena, karismaatiline ning tuntud oma vaimukuse ja mõistuse, kuid ka kõrkuse, poolest. Ta leidis hulgaliselt sõpru ja imetlejaid, ent samuti ka vaenlaseid. 1117
antakse sama soovitus. · Vorm ja mateeria ei ole iseenesest olevad. Nad on see, mille läbi olev on, mis ta on. · Olemine on printsiip, mille läbi olev alles olev on. Olemisakt (actus essendi) muudab oleva olevaks. · Varaskolastika · Tomistliku ontoloogia põhiliseks mõtteks on kogu · Anselm Canterbury'st olemise täiuslik kord. · Wilhelm Champeaux · Kõigi loodud asjade juures on tegemist olemise ja · Pierre Abelard olemuse erinevusega. · Anselm Canterbury'st · Üksnes Jumala juures langeb olemus ja olemine 1033-1109 kokku. · Teda nimetatakse "skolastika isaks". · Tõde · Ta on veendunud, et usk ise nõuab ja vajab
annaabi.ee 
