o Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. Louis Pasteur (1822-1895) oli mees, kes 1857. a tõestas mikroskoopilise meetodiga mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. Alles 1878. a jõudis ta haiguste juurde (ühisettekandes, mis koos Chamberlandi ja Joubert'ga), kus püstitas infektsioonide germ theory (mikroorganismide teooria). Põhimõtteliselt jõudis Pasteur tõeni, et haigus see on elu. Edasi läks asi libedalt kui asuti uskuma, et (haiguste puhul) tegemist elusorganismidega, siis vaja need ainult ära tunda ning vahendid nendega võitlemiseks välja möelda... Pasteuri ennast huvitas teooria vähem kui praktika. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse..
Arusaamine nakkushaiguste ja põletike olemusest selgines 19. sajandi teisel poolel. Nn keemiline nakkushaiguste teooria vajus unusteusehõlma siis kui Louis Pasteur (1822- 1895) 1857. aastal tõestas mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur 1 töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. Alles 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde (ühisettekandes koos Chamberlandi ja Joubert'ga), kus püstitas nakkuste bakterioloogiline teooria (germ theory, mikroorganismide teooria). Põhimõtteliselt jõudis Pasteur tõeni, et ,,haigus see on elu". Edasi läks asi libedalt kui asuti uskuma, et (haiguste puhul) tegemist elusorganismidega, siis vaja need ainult ära tunda ning vahendid nendega võitlemiseks välja mõelda! Pasteuri ennast huvitas teooria vähem kui praktika. Juhus tõi ta siiski vaktsineerimise
(1809-1885), kes väitis (1840), et patogeneesi organismis tekitavad elusolendid, ilmselt taimset päritolu. Arusaamine selgines 19. sajandi teisel poolel. Louis Pasteur (1822-1895) oli mees, kes 1857. a tõestas mikroskoopilise meetodiga mikroorganismide tähtsuse käärimisprotsessi käivitajatena. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. Alles 1878. a jõudis ta haiguste juurde (ühisettekandes, mis koos Chamberlandi ja Joubert'ga), kus püstitas infektsioonide germ theory (mikroorganismide teooria). Põhimõtteliselt jõudis Pasteur tõeni, et haigus see on elu. Edasi läks asi libedalt kui asuti uskuma, et (haiguste puhul) tegemist elusorganismidega, siis vaja need ainult ära tunda ning vahendid nendega võitlemiseks välja möelda... Pasteuri ennast huvitas teooria vähem kui praktika. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse..
annaabi.ee 
