..................................................14 8. PÄEVIK.............................................................................................................. 15 9. ÜLEVAADE HAIGUSEST..................................................................................... 16 10. KOKKUVÕTE HAIGELE OSUTATUD ÕENDUSABIST............................................17 11. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................. 18 Chamberland, S. (2008) A Closer Look At Stability Of Surgically-Assisted Rapid Palatal Expansion................................................................................................. 18 2 1. SISSEJUHATUS Õendusloo patsiendi valisin Tartu Ülikooli Kliinikumi Näo- ja lõualuudepiirkonna kirurgia osakonnast. Patsient on 26 aastane naine, kes tuli 26.04.2015 haiglasse plaanilisele SARPE
(Siinkohal meenutavad maailma meditsiiniloolased (Miles Weatherall) hea sõnaga ka Dorpatit, selle farmakoloogiateadust, vt ptk ??). Omaette alapeatükk käesoleva teema raames on viroloogia. Õpetus sai alguse botaanikast. Viirus on tähendanud mürki, mida toodab elusorganism, ning mis on organismidele kahjulik. Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor. Aastal 1884 introdutseeris Pasteuri kolleeg Charles Chamberland (1851-1908) piisavalt väikeste pooridega sõela, mis baktereid läbi ei lase, küll aga viirusi. Seda filtrit kasutades näitas Dmitri Ivanovski (1864-1920) 1892. aastal tubaka mosaiiktõbe uurides, et haigus võib levida ka ,,vedeliku" kujul (bakterivabalt). Ivanovski kahtlustas antud juhul ,,toksiine" (bakterite eluprodukte). 1898. aastal kordas neid katseid hollandlane Martinus Beijerinck (1851-1931), kes sai aru, et tegemist peab siiski olema iseseisva fenomeniga
Virchowi tööd andsid (kaudselt) hoogu ka bakterioloogiale ja parasitoloogiale. Tema väide, mille kohaselt haigustekkel rakuline iseloom (Rakupatoloogia, 1855), ei sobildunud bakterioloogilisele teooriale. Küll sobis rakuteooria viiruste küsimusega. Viroloogia sai alguse botaanikast. Viirus on tähendanud mürki, mida toodab elusorganism, ning mis on organismidele kahjulik. Viirused olid bakterioloogia ajaloos segav faktor kuni aastani 1884, mil Chamberland tegi piisavalt väikeste pooridega sõela, mis baktereid läbi ei lase, küll aga viirusi tubaka mosaiiktõbe uurides, selgus, et haigus võib levida ka ,,vedeliku" kujul (bakterivabalt). Empiiriliselt hakati ka viirushhaiguste vastu võitlema vaktsineerimise teel. Ravimite loomine viiruste vastu on edukas olnud siiski alles alates 1970. aastatest. Antibiootikumide avastamine võiks olla viimane suur peatükk käesolevas lõigus.
annaabi.ee 
