jalutamisest/liikumisest. Uurijad selgitavad liikumist navahode mõtlemisele omasena. Käitumises ei kajastu, aga on omane nende luulele ja legendidele. Navanhode keeles on palju liikumist väljendavaid verbe. Suurplaane nägudest eriti ei olnud, mis on kooskõlas käitumisega, sest nad väldivad silmsidet väljaspool perekonda. Worth oli teinud juba ennem selliseid filmikatsetusi oma tudengite peal, kus lubati teha film ükskõik millest ja ei suunatud. Üks Worth ´I õpilane R. Chalfen, kes osales ka navahode projektis, arvas, et sotsiaalne päritolu määrab ära milliseid filme tehakse e sotsiodokumentaal. Sotsiodokumentaalis on filmimise protsessi analüüsitud kui sotsiaalset protsessi, mille käigus filmitavate elud saavad mõjutatud. Sotsioloogiliste teadmiste abil analüüsitakse sotsiaalset tegelikkust. Austraalia filmitegija Gary Kildea kuulub Austraalia filmitegijate põlvkonda, kus on veel ka Ian Dunlop, Dennis O'Rourke, Bob Connolly, Robin Anderson
indiaanigruppe, neil on hõimuvalitsus; reservaadis on uraani ja naftat, maavarade kaevandamise tulud on aidanud hõimu tugevdada. Eesmärk uurida, mis juhtub kui anda mingisse kindlasse gruppi kuuluvatele inimestele kaamera kätte ja lasta neil teha oma film, mis on siis tulemus? Kas on võimalik öelda, et erinevates kultuurides tulevad filmid teistsugused, kas filmikeel on erinev. Projektist võtsid osa ka antropoloog John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navaho'd valiti, kuna nende kohta oli olemas palju etnograafilist materjali, neid oli varem palju uuritud. Loodeti, et see aitab adekvaatselt hinnata erineva filmikeele olemasolu. Pine Springs oli kindlate piiridega kogukond, seal elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored (17-25-aastased) ja üks vana. Kellegil polnud kokkupuudet filmitegemisega. Eesmärk oli avastada, kuidas nad oma kultuuri ise näevad filmi kaudu, kuidas paljastavad oma kultuurilist mõtlemist.
uraani kui ka naftat, ealt saadev tulu on aidanud hõimu tugevaks muutuda. Projekti eesmärgiks oli katsetada, mis juhtub kui anda kindlasse gruppi kuuluvatel inimestele kaamera ja lasta neil omal valikul teha film. (kõik olid valged kesklassi Ameeriklased) Et näha, kas nende filmikeel on teistugune, kas on seos mõtlemise ja filmitegemise vahel. Projektist võttis osa ka kultuuriekspert John Adair ja assistent Richard Chalfen. Navahode kohta oli olemas päris palju enograafilist materjali, oli uuritud erinevaid aspekte nende ekultuurilisest käitumisest. Loodeti, et kui on olemas toetav materjal siis see aitab hinnata erilise filmikeele olemasolu v siis mitteolemasolu. Kogukonnas elas u 600 inimest. Projekti valiti 7 inimest, 6 olid noored ja neil ei olnud kogemust filmitegmisega. Eesmärk ei olnud mitte niivõrd teada saada midagi uut kultuuri kohta vaid avastada kuidas Yamahod ise
annaabi.ee 
