............................................................................................................................. etüülpropanaat 2) CH3CH2COOCH2CH3 .................................................................................................................................................................... Kirjuta klassikaline ja lihtsustatud struktuurvalem: 1) metüülbutanaat CH3CH2CH2COOCH3 2) butüületanaat CH3COOCH2CH2CH2CH3 3) dimetüülpropaandiaat CH3OOCCH2COOCH3 Estrite keemilised omadused: vee toimel lagunemine Hüdrolüüs e ........................................................................................................................................... karboksüülhapped ja alkohol Happeline hüdrolüüs – tekivad .............................................................................................................. Nt: ..................
Estrite esindajad Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena, värvida ja lakkide valmistamisel, samuti ka tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Lühema süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti. Mõningad estrid ja nende lõhnad: HCOOCH2CH3 rummi lõhn CH3COOCH2CH2CH2CH3 banaan CH3CH2CH2COOCH2CH3 ananass Hästi pikasüsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Selliseid estreid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid.
Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn; CH3CH2CH2COOCH2CH3(etüülbutanaat) ananass; CH3CH2CH2COOCH2CH2CH(CH3)2(3-metüülbutüülbutanaat) pirn; Hästi pika C-ahelaga hapete ja OH-de estrid ei lendu ja need on vabad. Rasvad on estrid, mis tekivad glütserooli C3H5(OH)3 ja rasvhapete vahelises reaktsioonis. Karboksüülhape suure C arvuga (16,18) nim. rasvhapeteks. Rasvhapetel võivad olla pikas ahelas kaksiksidemed ja neid nim
Nimetused Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest: · CH3CH2CH2COOCH2CH3: etüülbutanaat · CH3CH2CH2COOCH2CH2CH3: propüülbutanaat · CH3CH2COOCH3: metüülpropanaat · CH3COOCH2CH2CH3: propüületanaat ehk propüülatsetaat Lõhn Mõnel vedelal estril on meeldiv lõhn. Valem Nimetus Lõhn HCOOCH2CH3 etüülmetanaat rummi lõhn CH3COOCH2CH2CH2CH3 butüületanaat banaani lõhn CH3COOC5H11 pentüületanaat piima lõhn C3H7COOC2H5 etüülbutanaat ananassi lõhn Mineraalhapete estrid Lämmastikhappe estrid põlevad kergesti. Paljud neist võivad lõhkeda, sealhulgas tugevalt nitreeritud nitrotselluloos ja nitroglütseriin. Apelsiniõli Apelsiniõlisid on kolm: apelsiniõli, neroil ja petitgrain
värvide ja lakkide valmistamisel, samuti tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Lühema süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse vahel ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse odavaid karastusjooke ja kondiitritooteid. HCOOCH2CH3 -- rummi lõhn (etüülmetenaat) CH3COOCH2CH2CH2CH3 -- banaan (butüületanaat) CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3 -- pirn (pentüületanaat) 9 CH3CH2CH2COOCH2CH3 -- ananass (etüülbutanaat) Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Selliseid estreid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid