Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Rasvhapped Rasvade lõhustumisel saadavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks. Tähtsamad rasvhapped on heksadeenhappe(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH). Süsiniku arv- rasvhapete molekulis on süsinikuaatomite arv 6 kuni 20, süsinikuaatomeid on valdavalt paarisarv. Omadused-vees rasvhapped ei lahustu. Steariin- tahkete rasvhappete segu. Tähtsamate rasvhapete kasutamine ja omadused- peamiselt seepide ja määrdeõlide valmistamisel.
Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades vastavaid soolasid. Happena reageerib etaanhape metallide pingereas vesinikust vasakul paiknevate metallidega: 2CH3COOH+2Na->2CH3COONa+H2 Kasutusalad- Filmilindid, atsetaatsiid, umbrohutõrjevahendid, lahusti, ravimid, lõhnaained, värvained, toiduainete konserveerimine. CaO+2HCOOH->(HCOO)2Ca+H2O kaltsiummetanaat KOH+CH3CH2COOH->CH3CH2COOK+H2O AL+3CH3COOH->(CH3COO)3Al+H2 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju.. Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide
K 2CO3 + 2 CH3COOH 2 CH3COOK + H2O + CO2 * saamine: karboksüülhape + alkohol ester + vesi CH3CH2COOH + CH3OH CH3CH2COOCH3 + H2O * happeline hüdrolüüs alkoholiks ja karboksüülhappeks: CH3CH2COOCH3 + H2O CH3CH2COOH + CH3OH * leeliseline hüdrolüüs karboksüülhappe soolaks ja alkoholiks: CH3CH2COOCH3 + KOH (CH3CH2COOH + CH3OK ) CH3CH2COOK + CH3OH * saamine: karboksüülhape + amiin amiid + vesi CH3COOH + CH3NH2 CH3CONHCH3 + H2O * aluseline hüdrolüüs karboksüülhappe soolaks ja amiiniks: CH3CONHCH3 + KOH CH3COOK + CH3NH2 * reageerimine orgaanilise alusena: lämmastiku elektronpaar seob prootoni CH3CH2NH2 + HCl CH3CH2NH3+Cl (etüülammooniumkloriid) * reageerimine metalliga: fenool + metall fenolaat + vesinik 2 C6H5OH + 2 K 2 C6H5OK + H2
annaabi.ee 
