; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud. Esines ka karjamaid, kus paiknesid üksikud kased ja muud lehtpuud. Põhja kaldal domineerisid segametsad vaheldumisi elamutega. Tallinna maantee silla ääres esines ka ohtrasti okaspuid(kuusk, nulg, mänd), mis jõelõigule edasi liikudes enam ei esinenud.
uued taimed asetage algul varjulisse ossa, et nad saaks juured kasvatada, muidu võivad päikese käes hukkuda. Vesisalat Pistia stratiotes ja vesikarikas Stratiotes aloides on väga head vetikate tõrjujad ja kalad armastavad neid. Veesisesed taimed on veekogu bioloogilise seisukohalt väga tähtsad nad toodavad palju hapnikku ja tarbivad rohkelt toitaineid veest (vetikatele ei jää midagi) Head veepuhastajad on harilik kuuskhein Hippuris vulgaris ja räni-kardhein Ceratophyllum demersum. Niiskuselembesed taimed - harilik kalmus Acorus calamus,varsakabi Caltha palustris, iirise Iris ja priimula Primula liigid istutage märgalasse või kuni 40cm vette (sõltub taimest). Ärge istutage ühte potti erinevaid liike tugevam tõrjub nõrgema välja. KALAD Kalade soetamisel tuleb veekogu nii planeerida, et vesi püsiks puhtana ja veekeskkond oleks stabiilne. Tiigivesi ei tohi suvel liialt soojeneda rajage piisavalt suur tiik(vähemalt 60cm sügav ja maht 500l)
Madagaskari endeem, tolmeldab üks leemuri liik (koevolutsioon) Veevaru leherootsude vahel. Vesi on mittejoodav! ----------------------------------------- ERALDISEISEV: Selts Ceratophyllales kardheinalaadsed sug. Ceratophyllaceae kardheinalised eraldi positsiooniga ja praeguseks sõsarrühm päriskaheiduleheliste klassile (APG 3 järgi ka) Veetaimed lihtsa ehitusega õitega o Ceratophyllum demersum ränikardhein Klass PÄRISKAHEIDULEHELISED EUDICOTYLEDONEAE Peaaegu 3/4 kõigist õistaimedest on päriskaheidulehelised Iseloomulik on kolmeavaline (triapertuurne) õietolmutera. Kolm ava on tavaliselt piklikud - kolmekaviline (trikolpaatne) tolmutera. Õiekate on eristunud tupp- ja kroonlehtedeks. Teistel on enamasti lihtne diferentseerumata õiekate (perigoon) Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed on päriskaheiduleheliste hulgas enam levinud.
annaabi.ee 
