Today, the most widespread vegetation type is hard-leafed or sclerophyllus shrublands called maquis or matorral, which include representatives from the plant genera Juniperus, Myrtus, Olea, Phillyrea, Pistacia, and Quercus. This vegetation is similar in appearance to the chaparral vegetation of California and the matorral of Chile. Some important components of Mediterranean vegetation (species of the genera Arbutus, Calluna, Ceratonia, Chamaerops, and Larus) are relicts from the ancient forests that dominated the Basin two million years ago. Frequent burning of maquis results in depauperate vegetation dominated by Kermes oak ( Quercus coccifera), Cistus spp. or Sarcopoterium spinosum, all of which regenerate rapidly after fire by sprouting or mass germination. Shrublands, including maquis and the aromatic, soft-leaved and drought phrygana of Rosmarinus, Salvia, and Thymus, persist in the semi-arid, lowland, and coastal
Puhaskuld vastab 24 karaadile. Seda mõõtühikut kasutatakse Sveitsis ja teistes inglise keelt kõnelevates riikides. Tänapäeval mõõdetakse kulla puhtust ka lähtuvalt selle keemilise koostise puhtusest, st metallisulamis sisalduvates puhtametalli tuhandikes osades. Nii näiteks 18 karaati on 18/24 ja ümberarvestatuna tuhandikele osadele vastab 750ndale kullaproovile. Mis on kaal karaatides? Carat - eesti keeles karaat (USA-s ja Saksamaal kirjapildis «Karat») oli algselt peamiselt Ceratonia siliqua nimelise puu seemnete massi kaaluühik ja kõlab üsna sarnaselt sõnaga ,,karaat", mis oli kasutusel Keskida kaupmeeste kõnepruugis. Tänapäeval kasutatakse karaati vääriskivide kaaluühikuna (1 karaat = 0,2 g). Kullaleiukohad: Kuld on üks vähestest elementidest, milline leidub looduses ehetükkidena. Tavaliselt on see minimaalsetes kontsentratsioonides laialipaisatud tahkekivimis. Keemiliste elementide
Kreeka taimestikku on püütud iseloomustada peamiste kõrgusvööndite järgi: - termo-vahemereline (kuni umbes 400 m) - meso-vahemereline (ligikaudu 400-700 m) - supra-vahemereline (ligikaudu 700-1 800 m) - montaanne vahemereline (ligikaudu 1 800-2 200 m) - supra-metsavöönd (ligikaudu 2 200-2 917 m) Vahemereline igihaljas mets. Madalamatel kõrgustel on valdavad igihaljaste laialehiste puude liigid, nagu jaanileivapuu Ceratonia siliqua, mastiksipistaatsia Pistacia lentiscus, euroopa õlipuu Olea 1 europaea, maasikapuu Arbutus sp., värvitamm Quercus coccifera, iilekstamm Quercus ilex, eerikad Erica sp., jne. Süüria männi Pinus halepensis ja kreeta männi Pinus brutia metsad esinevad rannikumadalikel ja kohati kuni 800 m kõrguseni. Metsad on suhteliselt avatud ja nende alustaimestik koosneb
täpsusega. Suuri segadusi on ajaloos olnud massiühikutega. Neid on olnud palju rohkem kui pikkusühikuid. Ja ikka on püütud leida loodusest etaloni, aga pole head leitud. Näiteks Babüloonis võeti etaloniks nisutera kaal, mida kutsuti graaniks. Kehtis süsteem, kus 60 graani = 1 seekel; 60 seeklit = 1 miin; 60 miini = 1 talent. Praegustes ühikutes 1 graan 1,36 g. Väga vana ühik on ka karaat, mille mass oli määratud jaanikaunapuu (Ceratonia siliqua) seemne massiga. Seemned on kindla suurusega (m = 0,18 g) ja nendega kaaluti vääriskive ja kulda. Sealt ka nimetus, mida kasutatakse tänaseni. Kuid tavaliselt kasutati ikka mõnd kunstlikult valmistatud etaloni: kas valitsuskeppi või mingit muud keha. Tsaari Venes oli etaloniks ülekullatud pronksnael (1747). Ka tänapäeval on mass ainuke põhisuurus, millel põhiühikul 1 kg pole looduslikku etaloni. 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid
annaabi.ee 
