lõunajalamil paikneb Euroopa suurimaid järvi (Bodeni, Genfi, Como ja Garda järv ning Lago Maggiore). Alpide mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähis alpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi.
· Roomlaste Pont du Gard kiviplokkidest sild Rhone lisajõel 41-54 a. · 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal. · Sillad tänapäeval: Akashi Kaikyo (1998) kõrgeim 283 m, Suure Belti sild (1998) 6,8 km pikk. TUNNELITE ARENGULUGU · Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679. a ehitatud Languedoci laevatunnel Püreneedes. · 1870. a (esimene tunnel Euroopas) Mont Cenis tunnel Alpides. · 1882. a Sankt-Gotthardi tunnel Alpides, mis lühendas teed mitukümmend km. · Väinade alused tunnelid: Eurotunnel (La Manche väina alt, ühendab Prantsusmaad ja Inglismaad) · Metrood (esimese metroo linnaks London). Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi (või kette, algselt ka nööri), mis on tõmmatud üle takistuse (jõe, kuristiku) pinge alla ning otstest ankurdatud maasse
b 22m h 15,4m 1922a. Raudteetunnelid 1826.a. avati esimene Prantsusmaal 1,5km b-3m h-5m. Terassildade buumiga samaaegselt 19 saj keskel hoogustus ka tunnelite ehitus. Arenes ka pinnaseuurimine, sest sellest sõltus trassivalik ja tehnoloogia ja valmimise kiirus. Kujunesid erinevad läbistusmeetodid vastavalt millist geoloogilist pinnast ja piirkonnda läbiti. Pikim raudteetunnel Seikan JAP 53,8km Alpi tunnel 1854.a Ida Alpides 1430m pikkune raudteetunnel. Esimene hiigeltunnel Mont Cenis 1857.a. 13,6km(alustati mõlemast otsast). Sveitsis Sankt Gotthardi 1880.a. 15km 8x7,5m (kasutati esmakordselt dünamiiti). Sveitsi ja Itaalia vahel Simploni tunnel 1906.a. 19,8km. Veealused tunnelid. Thamesi all 1807-40 (Kasutati emakordselt läbinduskilpi). Eurotunnel UK FRA 50,4km Autotunnelid Mont Blanc FRA-ITA 1958-62.a. 11,5km b7m h4,6m. Autotunnelite probleem on ventilatsioon ja sellepärast on nad teistest tunnelitest suuremad ja ka kallimad (2-3 korda kallim).
annaabi.ee 
