Kui liitiumi tuumad põrkuvad vastu deuteeriumi tuumi, tekitatakse kaks heeliumi tuuma (ja kui see juhtum piisavalt paljude deuteeriumi tuumade jaoks üheaegselt), siis on tulemuseks hiiglasuur energiahulk, vesinikupommi energia. Kui detonaator plahvatab, siis kõigi nelja aatomipommi 8 poolkeratäit lõhustuvat ainet lendab teineteise vastu ning tekitab 4 kriitilist massi ja 4 plahvatust. See tõstab liitiumdeutriidi temperatuuri küllalt kiiresti 100 miljoni Celsiuseni (mõned miljardikud sekundit) nii et liitium ei jõua enne laiali lennata kui on juba toimunud ühinemisprotsess. Tulemuseks on vähemalt 1000 korda võimsam plahvatus kui pomm, mis Hiroshimas plahvatas (20 miljonit tonni TNT- d 20 tuhande tonni TNT vastu).
aastal. Marsil pole rõngaid. TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE Marsi pöörlemisperioodi pikkus on 24tundi ja 37 minutit. Tiirlemisperioodi pikkus on 1,88 Maa aastat. Pöörlemissuund on päripäeva. Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 25.19° MAGNETVÄLI Marsil puudub globaalne magnetväli. VÄRVUS Marss paistab taevas punakaspruunina planeedina. TEMPERATUUR PINNAL Marsi pinnatemperatuur kõigub ekvaatoril ööpäeva jooksul 22 kraadist celsiusest(päeval) kuni -73 kraadini celsiuseni(öösel). MARSI UURIMINE Esimene õnnestunud möödalend toimus 1965 aatal ,kui Marsist möödus NASA Mariner 4. 1971 lendas Mariner 9 Marsi orbiidile. Esimest korda läksid planeedile NSV Liidu Mars 2 lander ja Mars 3 lander 1971.aastal.Täielikult õnnestus aastal 1997. Aasta missioon,mille jooksul tehti kõik peamised pildid Marsist.2006.aastal kadus kontakt selle tehiskaaslasega.Samal aastal maandus Marsi pinnale NASA Mars Pathfinder, millel oli
Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva jooksul-ohutemp ööpaevane koikumine suureneb tunduvalt maapinna lahedal. Mulla, maapinna ja maalahedase ohukihi temp jarjest kasvab paevajooksul, kuni saavutab maksimumi ehk kuni paike kutab. Õhtul kell 20.00 maapinna temp on langenud jarsult, kuid maalahedane ohukiht on