Suur massiliikumine, kuid kõik toimus rahumeelselt. 19.saj lõpuks said need nõudmised siiski kehtestud. 1848. aasta revolutsioonid üldiseloomustus ja põhjused. - rahvuslik liikumine, liberaalne liikumine, kodanlik liikumine. Vabaduste ning õiguste taastamine. Rahvaste kevad. Revolutsiooni puhkemine Kahe Sitsiilia Kuningriigis ja kandumine üle Itaalia Revolutsiooni puhkemine Pariisis (veebruari sündmused, Teine Vabariik, "Juunipäevad" ja Cavaignac, Louis Napoleon > Napoleon III). nõuti Vabariiki. Louise Philippe püüdis valitsuse vahetusega rahvast rahustada, kuid siis juba vägivaldselt armee toel. 21.veeb sunniti troonist loobuma. Pr.maal kuulutati välja Teine Vabariik. Kerkisid üles sotsiaalsed küsimused. Pm kogu Euroopa oli majanduskriisis. Valitsuse etteotsa sai Cavaignac, kes surus rahvaülestõusud jõuga maha(suvel). Novemberis võeti vastu konstitustioon. Detsembris valiti presidendiks
pommitati 9 päeva, kuid revolutsioonist jagu ei saadudki. Revolutsioon puhkes ka Napolis ja mitmes väikeriigis. Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid ja Itaalia muutus demokraatlikumaks. Üksteise järel kuulutasid Itaalia riigid Austriale sõja. Itaallastele oli olukord soodne, sest ka Austrias oli revolutsioon, kuid lõpuks jäi revolutsioon ikkagi pooleli. Revolutsiooni puhkemine Pariisis (veebruari sündmused, Teine Vabariik, "Juunipäevad" ja Cavaignac, Louis Napoleon > Napoleon III). 22-24 veb revolutsioon Pariisis. Edukas revolutsioon kuulutati välja Prm Teine Vabariik. Kuningavõim kukutati. Võimule tuli kodanlik jõud. Pariisis puhkes hiljem uus revolutsioon pööbli (lihtrahva) poolt. 22- 26 juuni Pariisis Juunipäevad EHK rahvaülestõusus valitsuse vastu ja üsna mitu said surma ja saadeti vangidena ära Louis Eugene Cavaignaciga surus maha. Cavaignac kindustas sellega oma koha peaministrina
mõõdukad vabariiklased. Prantsusmala kulmineerusid majanduslikud küsimused juunis(või juulis) 1848 ning toimus vaesema elanikkond barrikaadid( - tegusõnana ). Esimese reformina kehtestati rahvuslikud töökojad üle Prantsusmaa, mille eesmärk oli leida riikliku vahenduse läbi tööd inimestele. Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline
annaabi.ee 
