Kolumbuselt, keda peetakse Ameerika avastajaks. Colombia on Brasiilia järel mahu poolest teine Araabika kohvi kasvatusriik. Colombia kohv on tuntud kui väga stabiilse kvaliteediga kohv, seda tänu FNC ehk Federacion Nacional de Cafeterós de Colombia pikaajalistele pingutustele, mis ei võimalda eksportida mittekvaliteetset kohvi ning mis aitab kohalikel farmeritel omakorda kvaliteeti tõsta. Colombias kasvatatakse nelja Araabika sorti: Varida de Colombia, Caturra, Tipica ja Bourbon. Kõrge kvaliteet ning kvaliteedi stabiilsus on üha suurendanud Colombia kohvi kasutamist kohviröstijate poolt, kes ei pelga maksta kõrgemat hinda kvaliteetse ja vastutustundlikult kasvatatud kohvi eest ja kasutavad seda erinevates kohvisegudes. 5.3. Colombia narkosõda Colombia varustab maailma kokaiiniturust kolme neljandikku. Ülemaailmse narkosõja ainus strateegia on seni olnud keeluseadus. Uimastite tarvitamine
eluaastast mitu korda aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib eksisteerida kui elujõuline vanur. Kohvi kasvatuspiirkonnad Kohvi kasvatamise piirkonnad on Aafrika ja Araabia poolsaar, Ladina Ameerika ja Kariibi mere poolsaar ja India ookeani piirkond. Kohvi liigid Coffea Arabica- Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (Kesk-Ameerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 7-9 kuuga, tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet (kohviuba) - kui ainult üks uba valmib, siis seda kutsutakse hernemari (peaberry). Araabika
Hemileia vastatrix vastuvõtlik resistentne Koleroga vastuvõtlik resistentne Nematodes vastuvõtlik resistentne Tracheomycosis resistentne vastuvõtlik Kohvimarja haigus vastuvõtlik resistentne Kofeiinisisaldus ubades 0.81.4% 1.74.0% Oa kuju keskmiselt 1.2% keskmiselt 2.0% Tüüpiline kuju lame ovaalne Coffea Arabica Arabica kohv Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (KeskAmeerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 79 kuuga, tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet (kohviuba) kui ainult üks uba valmib, siis seda kutsutakse hernemari (peaberry). Araabika kohv on tihti
annaabi.ee 
