Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"catharinenthal" - 5 õppematerjali

KADRIORU LOSS
18
pptx

KADRIORU LOSS

Kadrioru loss Anna Kissametova M-14 Kadrioru loss  Kadriorg asub Pirita ja kesklinna vahel.  Loss on ehitatud barokkstiilis.  Seal asub Kadrioru kunstimuuseum.  1725. aastal valmis loss põhiosas. Lossi ajalugu  Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718.  Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (Catharinenthal ).  Loss ja park on kavandatud Itaalia arhitekti Nicola Michetti poolt. Kadrioru park  Alumine ja ülemine lossipark kujundati Prantsuse stiilis.  Ülejäänud park on kujundatud Inglise stiilis.  Algne lossi ja pargi suurus oli 100 hektarit.  Kuni 18. sajandi lõpuni pügati puid, kuid enam seda ei tehta. Lossi kunstimuuseum  Tutvustab, kogub ja säilitab vanemat väliskunsti.  Muuseumist leidub maali-, graafika-, skulptuuri- ja tarbekunsti.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Barokk-Kadrioru ja Presidendi Loss-KUMU
8
docx

Barokk-Kadrioru ja Presidendi Loss-KUMU

ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.–20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Kadrioru Loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19

Kultuur-Kunst → Kultuur
2 allalaadimist
Barokk KT 11 klassile
9
doc

Barokk KT 11.klassile

edasiantud rõivastus ( enamasti pidulik ) ja võimusümbolid. Ka tausta maalimisel on kindlad reeglid- ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. 14. Kes laskis ehitada Kadrioru lossi? Millal?Arhitekt? Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss. Van Dyck. Isabella 15. Mis iseloomustab Kadrioru lossi? Kadrioru loss on itaalia stiilis lossehitis: kolme korruse Brandt loetav, fassaad on maaliliselt lahendatud ning rikkalikult funktsioon on fassaadilt selgesti dekoreeritud. Keskosa eendub risaliidina ja kaht ülemist korrust ühendavad nn. kolossaalpilastrid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
105 allalaadimist
Barokk Eestis-selle kolm ehedamat näidet arhitektuuris
5
docx

Barokk Eestis, selle kolm ehedamat näidet arhitektuuris

Barokk Eestis Kadrioru loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Lossi arhitektiks oli Itaalian päritolu Niccolo Michetti, ta kavandas lossi itaalia barokkstiilis villade eeskujl tsaari suveresidentiks. Nii Eesti kui kogu Põja-Euroopa üheks kaunimaks barokkarhtektuuri näiteks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Kunst antiikaeg-gootika-renesanss-barokk-juugend-moodne kunst
32
docx

Kunst antiikaeg, gootika, renesanss, barokk, juugend, moodne kunst

väljendusvorm oli inimfiguur. Kolossaalne marmorist Taaveti figuur on 5,5 m kõrge. Michelangelo näitab Taaveti noore ja atleetlikuna, moraalselt tugeva kangelasena, kes ei karda võidelda hiiglasliku Koljatiga. Taaveti otsus iisraellasi vilistite hõimude eest kaitsta on vankumatu. Barokk Kadrioru loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja- Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun