Puudest väärivad märkimist palsamipuud (Myroxylon). Suured 7 valgete õitega sämplehikud(Bauhinia forficata), punaste õisikutega tulipuud (Spathodea campanulata) ja Megaskepasma erythrochlamys. Lähistroopika hoone Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm (Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii). Kõrbetaimede hoone Taimi on seal erinevatest paikadest Vanast Maailmast ehk Aafrikast, Kanaaridelt, Madagaskarilt. Enim on esindatud piimalilleliste (Euphorbiaceae) ja aaloeliste Aloaceae sugukonnad ning kestvikute (Aeonium) perekonnad. 8 Kasutatud kirjandus
Palmihoonest leiab kasvamas ka mitmeid põnevaid troopilisi toidutaimi nagu banaan, ananass, suhkruroog, papaia, annoona jt. Foto 5: Palmihoone sisevaade 3.2 Troopikahoone Troopika ja lähistroopika hoones on kokku enam kui 600 taksonit taimi. Lähistroopika kasvuhoones on esindajaid kogu maailma lähistroopika vööndeist. Puudest väärib märkimist igihaljas iilekstamm (Quercus ilex), Cunninghami kasuariin (Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii). Valgete õitega pakuvad silmailu koolupõõsas (Carissa bispinosa) ja sarik-nõelsoomuk (Rhaphiolepis umbellata). Ebahariliku välimusega paistab silma lintpõõsas (Homalocladium platycladum) ja meeldivalt lõhnavad erinevad eukalüptid (Eucalyptus). Troopika kasvuhoones on eksponeeritud nii liaane kui puid, samuti troopilisi epifüüte -bromeelialisi ja orhideesid
(Fabaceae, peaaegu kõikidel liikidel), mimoosilised (Mimosaceae, enamikul liikidest) ja tsesalpiinialised (Caesalpiniaceae, vähem kui pooltel liikidel). Lisaks kaunviljalistele leidub juuremügaraid veel kaheksa sugukonna 140 liigil; näiteks porsal (Myrica gale), mõnel murakal (Rubus sp.), astelpajul (Hippophaë rhamnoides), hõbepuul (Elaeagnus sp.), leppadel (Alnus sp.), drüüasel (Dryas octopetala) ja kasuariinil (Casuarina sp.). Liblikõieliste juuremügaraid põhjustavad mullas vabaltelavad õhulämmastikku siduvad bakterid enamasti perekondadest Rhizobium ja Bradyrhizobium, ülejäänud taimeliikidel kiirikseened (Actinomycetes, perekond Frankia). Põhjalikumalt on uuritud liblikõieliste juuremügaraid. Bakterid, tunginud juurekarvade kaudu koore põhikoesse, poolduvad jõudsalt ning tungivad üha uutesse rakkudesse. Nakatunud taimerakud suurenevad, nende
annaabi.ee 
