Virtuaalmaailm ei ole elu alus Virtuaalmaailm on üks parimaid viise oma sõnumi levitamiseks, arvutimängude mängimiseks, interneti kaudu endale vajaliku teabe/tarbe tellimiseks ning paljuks muuks vajalikuks. Ammu on teada, et kaugel ei ole aeg, kui iga internetikasutaja võib luua oma virtuaalse maailma (näiteks koduna) ning kutsuda tuttavaid sinna nö külla. Edward Castronova hinnangul on järgmise saja aasta jooksul inimeste tähtsaimaks suhtlusviisiks peale näost näkku suhtlemise just sünteetilised maailmad. Virtuaalmaailmadeks võib pidada ka paljusid suhtlusportaal (nagu Facebook, Orkut, Rate, Yahoo, ja paljud teised kaasa arvatud), jututubasid, peaaegu kõiki kohti, kus inimesed üksteisega interneti teel ,,kohtuvad". Daniel Vaarik on öelnud, et edulugude kürval eksisteerib ka süngem poolus, mis
virtuaalmaailmad uusi ja teistmoodi sidemeid inimeste vahel. Täiesti uutel alustel sündinud sõpruskonnad on rahvusvahelised, mingis küsimuses vahel professionaalsed. Need seltskonnad saavad hästi läbi, kuid neil on raskem suhelda inimestega, kes pole kunagi uue virtuaalsusega kokku puutunud. Uute maailmade roll võib tulevikus hoopis ärgitada inimesi suhtlema, sest seal on võimalik korraga edastada väga palju väga erinevat informatsiooni. Edward Castronova hinnangul on järgmise saja aasta jooksul inimeste tähtsaimaks suhtlusvahendiks peale näost näkku suhtlemise just sünteetilised maailmad.
mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilises maailmas tegutsemiseks. Virtuaalmaailmad, milles hinnanguliselt liigub praegu umbes 30 miljonit inimest, on arenenud lihtsate mängude tasemelt juba sellise astmeni, et nendest võiks kujuneda teadustöö keskkond, näiteks sotsiaalsete eksperimentide läbiviimiseks. Daniel Vaarik mainib oma artiklis ,,Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand", et ka sünteetilise maailma mõiste välja pakkunud Edward Castronova arvab, et kui Karl Marx oleks saanud eksperimenteerida oma teooriatega Second Life'i sarnases virtuaalses maailmas, siis oleks maailma ajalugu olnud kindlasti teistsugune. Miks on virtuaalmaailmad nii populaarsed, kui päriselus saab kõike reaalselt ja vahetumalt kogeda? Tegelikult on tänased sünteetilised maailmad väga elulähedased. Mõningates neist toimub näiteks iganädalasi kultuurisündmusi rohkem kui mõnes linnas loengud, filmid, kirjandus, näitused jpm
mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilises maailmas tegutsemiseks. Virtuaalmaailmad, milles hinnanguliselt liigub praegu umbes 30 miljonit inimest, on arenenud lihtsate mängude tasemelt juba sellise astmeni, et nendest võiks kujuneda teadustöö keskkond, näiteks sotsiaalsete eksperimentide läbiviimiseks. Daniel Vaarik mainib oma artiklis ,,Virtuaalmaailmad ja suhtlemise sajand", et ka sünteetilise maailma mõiste välja pakkunud Edward Castronova arvab, et kui Karl Marx oleks saanud eksperimenteerida oma teooriatega Second Life'i sarnases virtuaalses maailmas, siis oleks maailma ajalugu olnud kindlasti teistsugune. Miks on virtuaalmaailmad nii populaarsed, kui päriselus saab kõike reaalselt ja vahetumalt kogeda? Tegelikult on tänased sünteetilised maailmad väga elulähedased. Mõningates neist toimub näiteks iganädalasi kultuurisündmusi rohkem kui mõnes linnas loengud, filmid, kirjandus, näitused jpm
annaabi.ee 
