tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. 6 Vallutuste käigus omandatud jumalad Uute alade vallutamisega võeti omaks ka teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust. Peale Castori ja Polluxi tõid vallutused Itaalias rooma panteoni nähtavasti ka Diana, Minerva, Herculese, Venuse ja teised, vähemad jumalused, kellest mõned olid itali jumalused, teised algselt pärit Vana-Kreekast. Tähtsad rooma jumalused samastati lõpuks antropomorfsemate kreeka jumalate ja jumalannadega, kellelt võeti üle ka atribuudid ja müüdid. Et mõned templid olid pühendatud Roomale, siis on oletatud, et oli olemas Roma-nimeline jumalus. Tegelikult on see üksnes
viridarium aed Rooma elamu peristüülhoovi keskel vomitoria sisse- ja väljapääsud Rooma teatri caveas Rooma suuremad tulekahjud: u 583 a eKr tärkaval Forum Romanumil tekkinud tulekahju hävitas osa Comitiumist 390 a eKr keldid hävitavad Rooma 83 a eKr Kapitooliumi mäel hävib Jupiter Capitolinus tempel 52 a eKr P. Clodius Pulcheri matustega põleb maha Curia Hostilia 14 a eKr tulekahju Forum Romanumil, maha põlevad Julia basiilika ning Castori ja Polluxi tempel 9 a tulekahi Forum Romanumil 64 a suur Rooma tulekahju 69 a tulekahi Kapitooliumi mäel ?? tulekahi Campus Maximuses 80 a tulekahi Kapitooliumi mäel 191 a teated tulekahjust 283 a tulekahi Forum Romanumi lääneosas ja Caesari foorumil 410 a gootide (kuningas Alaric I) kallaletung, suur osa Forum Romanumist hävib
Kannab laevõlve või seina. Esineb peamiselt fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikude kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad. 23) Foorum Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templid (Saturnuse, Castori, Concordia, Vespasianuse, Antoniuse ja Faustina, Divus Juliuse tempel), basiilikad (Basilica Julia, Basilica Aemilia), kuuria, riigiarhiiv (Tabularium). II Kes või mis on? 1) Willendorfi Veenus lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 2) Ateena kreeka keeles Athenai, Kreeka pealinn. Asub Atika poolsaarel, 5 km Egeuse
annaabi.ee 
