Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"castaneus" - 3 õppematerjali

Kahjurid
1
docx

Kahjurid

): Harilik männikärsakas (Hylobius abietis), Väike-männikärsakas (H. pinastri), Kuuse- juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) ­ käbikujuline pahk võrse tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) ­ käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) lehisele. Lehise-pahktäi (Adelges laricis) ­ võrse tipus ümar pahk, avaneb suvel, täid rändavad lehisele.Väike-pahktäi (Adelges tardus) ­ võrse tipus hele ümar pahk, mis Pungade ja võrsete kahjurid (enamasti pisiliblikate röövikuid, üldiselt nende avaneb sügisel.

Metsandus → Eesti metsad
15 allalaadimist
Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik
9
xls

Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik

Kühmvöödik Vöödik Vöödikulised Sampinjonilaadsed Kandseened Seened Cortinarius rubellus Cortinarius Cortinariaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Kastanpäkk, pruun puravik Päkk Puravikulaadsed Kandseened Seened Gyroporus castaneus Gyroporus Gyroporaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Saatana-kivipuravik, kuradipätak Kivipuravik Puravikulised Puravikulaadsed Kandseened Seened Boletus satanas Boletus Boletaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Pomerantspuravik, punapuravik Puravik Puravikulised Puravikulaadsed Kandseened Seened

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK
27
docx

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK

tekitab mikroseen harilik lumehallik (Phacidium infestans), ja männipudetõbi, mida põhjustab tõve-pigihuul (Lophodermium seditiosum). 2.13Kahjurputukad Hariliku männivaablase vastsed männiokastest toitumas. Männikärsakad (Hylobius spp) ja männi-juureürask (Hylastes brunneus) kahjustavad noori männiistikuid raiesmikel 2­3 aastat pärast metsa langetamist. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männi-juureüraskid toituvad juurekaelast ja peajuurest. Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) ja latipihklane (Pissodes piniphilus) kahjustavad eelkõige teiste kahjurputukate või seenhaiguste nõrgestatud noori puid. Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavad männikutes aga ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Mände kahjustavatest ürasklastest on Eestis esindatud hiidürask (Dendroctonus micans), kahekidane ja neljakidane võraürask (Pityogenes bidentatus ja P. quadridens), männi-kooreürask (Ips sexdentatus) ning

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun